PRESS RELEASE - Andreas Trossek. Pressiteade näitusele „Päev, mida ei ole olemas (A Day That Does Not Exist)". Hobusepea galeriis, 29.02. – 12.03.2012:

Kolmapäeval, 29.02.2012 kell 17.00 avab DÉNES KALEV FARKAS (1974) Hobusepea galeriis isikunäituse "Päev, mida ei ole olemas (A Day That Does Not Exist)".

"Minu näitus räägib sellest, et väljapääsu ei ole olemas, kuigi me ise ka ei tea, kuhu oleks vaja üldse välja pääseda," ütleb Dénes Farkas selgituseks oma projektile, mis hõlvab Hobusepea galerii mõlemad korrused ühe (korduva) sundmõtte teenistusse. Et tänast päeva justkui nagu ei olekski kalendris olemas, kuigi kell siiski käib ja aeg jookseb. Kõik tundub põhinevat kas ootusel või edasilükkamisel ja nagu personaalarvuti operatsioonisüsteem, mis väljastab tulemusetu sisuotsingu peale veateate, jookseb paratamatult kinni ka inimese üleüldine artikuleerimis- ja abstraheerimisvõime, kui tema igapäevane tegevus sootsiumis näib kokkuvõttes tulutuna. Error: No results found.

Dénes Farkas on Eesti nüüdiskunstiareenil esile kerkinud 2000. aastate teises pooles oma rafineeritud mustvalge pabermaketimaailmaga, mis pakub vaatajale kommentaare ja küsimusi laiemalt poliitiliselt ja ühiskondlikult väljalt. Kuigi tema eelmine isikunäitus Hobusepea galeriis tõi talle kokkuvõttes 2010. aasta Eesti Kultuurkapitali kunstivaldkonna aastapreemia ja tema teoseid kuulub nii erakogudesse kui ka Eesti Kunstimuuseumi püsikogusse, kuulub Farkas kunstnike generatsiooni, mis kasutab kunsti peaasjalikult kriitilise tööriistana Ida-Euroopa postsovetlike-neoliberaalsete realiteetidega silmitsi seismisel ja vana hea loosung "kunst kunsti pärast" tema(vanuste) puhul enam ei kehti. Nagu tavaliselt, otsib ka seekordne Farkase postkontseptualistlik väljapanek paberist volditud makettide, sõnade ja entsüklopeediast rebitud definitsioonide abil väljapääsu kunstniku enda kompileeritud hallist, n-ö igavast keskkonnast, mis on talle elu võrdpildiks. Tervikuna koosneb käesolev näitus põhimõtteliselt ühest ja samast installatsioonist, mis on Hobusepea galerii põranda- ja keldrikorrusel lihtsalt erinevalt üles ehitatud. Lühiajalise süsteemivea ehk glitch esteetika kaudu manipuleerib kunstnik siin vaid kahe (korduva) elemendiga: kompositsioon imiteerib lihtsat ruumi, kus ühel pool jookseme justkui kogu aeg vastu seina, samas kui nurga taga tundub olevat väljapääsu võimalus, aga sinna me jällegi ei küündi. Error: No results found.