PRESS RELEASE - Elin Kard, curatorial statement for the exhibition “Calling of the Master” at Hobusepea Gallery 15.04–25.05.2009

Exhibition “Calling of the Master” by the creative team called JOHNSON AND JOHNSON will be opened in Hobusepea gallery at 5pm on April 15, 2009.

While (re)assigning Paldiski to the Republic of Estonia on September 26, 1995,  president Lennart Meri stated in his speech: “ ... Today we are not talking about the victims of the past nor the farms that sank under the concrete of the military base. Today let's talk about future, and discuss Paldiski as an opportunity; as a nature's gift; as a town that is looking forward to the architectural competition in order to enter the 8th century of its existence as a industrious, beautiful, clean and friendly Estonian town, a welcoming port to ships from all over the world. Republic of Estonia, I congratulate you for your son having returned ...”.

In 2009, besides unemployment and the lack of integration policy, one of the biggest problems for the residents of Paldiski is the stinky oil and transit business. However, the success of the explosive industries and Paldiski port that has been blocking residents' access to the sea does not reflect in the host's life and being.

Yet, Paldiski's residents still have energy left to worry about the future of Amandus Adamson Studio Museum. When Johnson and Johnson first arrived in Paldiski in 2006, they had to admit that the studio museum and Adamson's person formed the main centre of identity and an essential intersection for the diverse residents. Adamson's work was and still is well known and respected both among Estonian and Russian speaking residents.

Current exhibition serves as a resume of the project of erecting Amandus Adamson's sculpture in Paldiski that would “create the multicultural and multinational common identity and produce motivated participants for the decision making process; widen the negotiation space between individuals and society; and create the platform for discussion and dialogues. The selected and erected Adamson's sculpture would not only be an aesthetic object and the final purpose of the project, but also as a city sculpture charged with social connotation.”

Paldiski linna (taas)üleandmisel Eesti Vabariigile 26. septembril 1995 ja sellega seoses peetud kõnes lausus president Lennart Meri: “.... Täna me ei räägi mineviku ohvritest ega mineviku taludest, mis vajusid siia sõjaväebaasi betooni alla. Täna kõnelgem tulevikust, Paldiskist kui võimalusest, Paldiskist kui looduse kingitusest, Paldiskist, mis ootab arhitektuurivõistlust, et alustada oma kaheksandat sajandit tööka, kauni, puhta ja sõbraliku Eesti linnana, kus kõik maailma laevade lipud on alati teretulnud. Eesti Vabariik, ma soovin sulle õnne: su kadunud poeg on tagasi tulnud. ...”

Aastal 2009 on Paldiski elanike suurimateks probleemideks lisaks tööpuudusele ja olematule integratsioonipoliitikale linna enda alla mattev ja haisev nafta- ja transiidiäri. Hoolimata linlaste pääsu merele blokeerinud sadama ja plahvatusohtlike suurtööstuste edukusest ei kajastu see aga kuidagi “peremees-organismi” käekäigus ja elujärjes.
Kuid linna vähenõudlik elanikkond jõuab valutada südant lisaks elamisväärse keskkonna puudumisele ka Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi saatuse pärast. Kui Johnson ja Johnson 2006. aastal esmakordselt Paldiskisse jõudsid, näis kunstnike sõnul ateljeemuuseum ja Adamsoni isik moodustavat kireva elanikkonna peamise identiteedikeskme ja olulise ühisosa, Adamsoni loomingut tunti ja tuntakse siiani ühtviisi hästi ning austatakse nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna hulgas.

Avatav näitus on vahekokkuvõte projektist, mille eesmärgiks on läbi Paldiski linna püstitatava Amandus Adamsoni skulptuuri “multikultuurse ja multinatsionaalse elanikkonna ühisidentiteedi loomine ning otsuste langetamise protsessi kaasatud motiveeritud osaliste produtseerimine, indiviidide ja ühiskonna vahelise läbirääkimiste ruumi laiendamine, diskussiooni ja dialoogiplatvormi loomine. Valitud ja püstitatav Adamsoni skulptuur ei oleks mitte üksnes esteetiline objekt ja projekti lõppeesmärk, vaid algusest peale sotsiaalse tähenduslikkusega laetud linnaskulptuur.”