CRITICISM - Ants Juske, Noored kunstnikud otsivad oma kohta. – Eesti Päevaleht 26.01.2009

Hobusepea galeriis avatud noortenäituse „Doings or Not Eesti Versioon” teemad on päevakorral olnud juba mitme põlvkonna kunstnike seas. Näituse pealkiri sisaldab liidet „Eesti versioon” seepärast, et mullu toimus samanimeline näitus Sloveenias Ljubljanas. Nüüd otsustasid kunstnikud oma töid veidi kohandatult näidata ka kodus.

Ajal, kui kunstiturg on pea olematu, kuid kunstikõrgkoolid toodavad endiselt noori kunstnikke, on paljudel tegemist ellujäämisega. Vahel tundub mulle lausa kuritegelikuna produtseerida üha uusi kunstnikke. Lõpetanud kooli, pole enam kellegi asi, mis neist edasi saab. Vedanud on neil, kellel on vähegi rakenduslikum kunstikõrgharidus – olgu nad siis restauraatorid või arvutispetsialistid.

Näitus keskendub ka põhi-mõttelisematele küsimustele: mis on kunstniku vastutus, kas osutada, viidata, tõlgendada? 
/.../
Kunstniku ja kriitiku, kunstniku ja publiku suhtlemises on tõrkeid, millest kõneleb ka Johnson ja Johnsoni töö „Ebaõnnestunud artikulatsioonid”. Kunstnik või vaataja ei suuda suhestuda isegi klassikaga ja viskab end näitusesaalis lihtsalt pikali maha.
/.../
Kõik käsitletavad teemad on ammu tuttavad, kuid iga uus põlvkond tahab neid uuesti mõtestada. Olukord oli eriti dramaatiline 1990. aastate algul: kui kunstimudel muutus, muutus ka kunstiliikide senine hierarhia, muutusid kunsti rahastamise viisid, kasvas kuraatorite tähtsus ja lõpuks muutus kunstniku roll ühiskonnas. „Doings or Not” hoiab kõiki neid teemasid üleval ja ehk kunagi tulevad küsimustele ka vastused.