KRIITIKA - Kai Kaljo ja 12 küsimust. – Kunstikeskus.ee [http://www.kunstikeskus.ee/galerii/galerii_isiksus_kai.htm]:
Isiksuste galeriis näitame Eesti kunstnikke ning katsume leida lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.
– Kes ma selline olen
Teised on tihti märkinud, et vastuoluline inimene. Endal ongi võimatu vastata, sest kõik, mida sa sisimas endast mõtled, ongi määratud ainult endale. Mis ei tähenda, et ma ennast mingiks tulnukaks või teeseeneks peaks, aga MINA ei ole ju minu kinganumber või meiliaadress…
– Kuidas mind ära tunda, kui tänaval vastu tulen
Selle järgi, et te ei tunne mind ära.
– Kuidas sai minust kunstnik
Pole kunagi kaalunudki mingit teist võimalust; raske oli ehk valida, millist ala nimelt õppida. Aga mida lähemale iseendale, seda selgemaks saab, et tegelikult valida pole vaja. Küll ma olin rõõmus, kui sellest aru sain!
– Millega ma veel olen tegelenud ja tegelen
Olen lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal, töötanud Kohtumeditsiini Laboratooriumis laborandina ja Noorsooteatris dekoraatorina, õppinud ERKI-s maali ja vitraaži. Õppida meeldib siiani väga, eriti keeli.
Meeldib inimestega veiniklaasi juures elust rääkida. Süüa teha nendele, keda ma armastan. Kõik loomingulisust nõudvad tegevused meeldivad - siis tunnen, et ei raiska niisama aega, vaid olen õnnelik. Ujuda meeldib ka.
– Minu tavaline tööpäev näeb välja nii
Kunstniku töö- ja puhkepäev toimub tema peas, sellepärast ei oma mingit tähtsust, mis kell ta midagi teeb. Horvaatia kunstnikul Mladen Stilinovicil on teos "Kunstnik töötab". See mustvalge foto kujutab tema pead valgel padjal lebamas. Aga silmad on lahti.
– Ülevaade minu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest
Olen elu jooksul esinenud rohkem kui 100 näitusel ja filmi- ning videofestivalil 29 maal. Olen teinud hulga vitraazhe, seina-, lae- ja põrandamaale, illustreerinud lasteraamatuid ja kunagi teinud ka mõned lavakujundused.
– Mida pean oma suurimaks saavutuseks
Peaksin seda, kui saavutamine mulle enam üldse korda ei läheks.
– Mis mulle mu enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi
Meeldib, et olen ilus, tark ja andekas. Ei meeldi, et olen kole, laisk ja lollakas.
– Minu lemmikkunstnik, -teos
Videokunstist näiteks Bill Viola "Nantes'i triptühhon", Bruce Naumani "Good Boy, Bad Boy", Martha Rosleri "Semiotics of the Kitchen", Carlos Naderi "Carlos Nader". Aga no kellele need ei meeldiks. Christian Boltanski, Maurizio Cattelan… Viimastel aastatel nähtust Gillian Wearingi "Sasha and Mom", Sophie Calle, Anna Jermolajeva, Vibeke Tandberg, Walid Ra'ad…
Ükskord mulle meeldisid ühed maalid ka väga, autoriks Inka Essenhigh, aga möödunud aastal nägin tema uusi töid ja need enam ei meeldinud, täitsa tühjad, aga ega kunstnik pole masin… Vitraazhikunstnikest meeldib Narcissus Quagliata. Aga ma oleks ise sama hea, kui saaks ükskord enne surma ühe võimetekohase tellimuse. Siinkohal palun teid kõiki palvetada 1% seaduse vastuvõtmise eest :)
Kuskohas ja mismoodi ma puhkan
Nagu juba öeldud, see töö/puhkuse asi on väga suhteline.
– Mis mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab
Isegi kui miski muu parajasti rõõmu ei valmista, mõtlen alati, kui õnnelikud me siin Eestis oleme, olles elu jooksul kogenud nii palju positiivseid muutusi. Mäletan siiani, kuidas mõtlesin 1987. aastal lapsevankriga jalutades Tallinna sadamas (kus oli üks vettinud maja ja punase viisnurgaga raudtorudest värav), et see on nagu maailma lõpp!
Muret (aga ka nalja) teeb sama asja teine külg, liigne parempoolsus ja naeruväärne noortekultus. Oleme jõudnud olukorda, kus kõigepealt valitakse välja kõige ilusamad ja siis nende hulgast kõige targemad! Kuigi ma naudin absurdi ja irooniat, loodan siiski, et see ei kesta enam kaua.
– Kas kaamera muudab kunstnikku?
Ta võib muuta rohkem seda, keda/mida filmitakse. Inimese sügavam olemus jääb ikka samaks, olgu tal käes siis kaamera või pintsel. Võib-olla näiteks kuulipilduja juba muudaks midagi...
Küsitud ja vastatud aastal 2004