PRESSITEADE - Laura Toots ja Andreas Trossek. Pressiteade näitusele "Desire Path". Draakoni galeriis, 27.02 - 10.03.2012
Esmaspäeval, 27.02.2012 kell 17.00 avab LAURA TOOTS (1986) Draakoni galeriis isiknäituse "Desire Path".
Laura Toots on 2011. aastal lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna magistrikraadiga ja tema käesolev isiknäitus „Desire Path“ jätkab liini, millega kunstnik on viimastel aastatel tegelenud – lihtsustatult öeldes on see postkontseptuaalne kaamerapõhine kunst, mis baseerub Laura Tootsi isiklikul perekondlikul taustal ja tõukub väikestest igapäevastest toimingutest ning kodustest materjalidest. Peresisene suuline pärimus, (eksitavad) fotograafilised "tõendid" ja nende ootamatu anekdootideks teisenemine on kunstniku sõnul selle näituse sisuks, ent kõrvaltvaataja pilk tuvastab siin ka Tallinna Linnagaleriis 2010. aasta debüütisiknäitusega "Distant Pieces (no big stories nowadays)" demonstreeritud "personaalse arheoloogia" töömetoodika jätkumise.
Laura Tootsi sõnul sai näitus alguse postkaarditööst "Minu isa ei ole mu kangelane, tema kangelaslikkus on mu isa", mille puhul joonistas kunstnik mõne aasta vanusele puhkusereisi-aegsele perefotole viltpliiatsiga peale detaili (loe: isale rinnahoidja), mis visuaalselt muutis pildil olijaid veel sarnasemaks, ent mis tegelikult oli n-ö võimatu detail – seda nii perekondlikke, soolisi kui ka sotsiaalseid rolle arvesse võttes. Postkaarti kellelegi saates fikseerime ära oma asupaiga, viibimise kusagil kauges paigas. Kui saadame reisil olles postkaardi koju, näitab see meile ette kodutee, asudes teele sellest hetkest kui ta postkasti kukub ja on selles mõttes ka teatav navigeerimisvahend.
Näitusel eksponeeritud teised teosed on enamjaolt samuti leiud perearhiivist, kas siis suulisest või pildilisest. Näitus keskendub paljuski pilti või mälestust toetavale struktuurile, n-ö tehnilisele abimaterjalile, mille abil viimaseid tihti esitatakse. Töös "Armastajate diskursus" on selle seeria kolm perearhiivist pärit pulmafotot kaetud paspartuuga (mis muidu on mõeldud pildi rõhutamiseks) nii, et näha on vaid kolm eri detaili, mis viitavad kõikidele samaliigiliste fotode iseärasustele (või hoopis sarnasustele) ja traditsioonilise pulmarituaali ühistele osadele. See materjal on oluline ka iseseisvalt ning võib tunduda, et teostesse ongi vaid karkass üksinda alles jäänud.
NB! Näitusel tuleb müüki nii limiteeritud tiraažiga postkaart "Minu isa ei ole mu kangelane, tema kangelaslikkus on mu isa" kui ka Laura Tootsi kunstnikuraamat "Perceiving Something Different After Something Different Although Things Remain the Same" (2012), mis põhineb samanimelisel joonistuste seerial, sisaldades lisaks veel fotosid Tootsi perearhiivist.