PRESS RELEASE - Elin Kard, curatorial text of the exhibition „In Vicinity“ at Hobusepea Gallery 10.03.-22.03.2010

Kuimet is a photography student in Estonian Academy of Arts, currently studying in the Aalto University School of Art and Design in Helsinki, Finland. His first personal exhibition in Hobusepea gallery deals with the subjects that have already been introduced in the artist's earlier work – urbanistic forms and relationships between personal and public space. Kuimet observes and analyses the effects of urban sprawl and the changes in his childhood landscape, which has played an important part in the development of the artist's identity.

„Economic growth and the construction boom brought along the rapid extension of Tallinn city area. A few years ago, the middle class was able to fulfill its dream of "life in a modern European city“ - that is to own a house in a suburb and commute to and from the city center. Increased demand for new and affordable private houses and private house districts have had its permanent effect on many former agricultural pieces of land – these have been filled with private houses, semi-detached houses, factory buildings, storehouses as well as blocks of flats. Many of those remain empty in today's conditions of recession.
My project studies the social, urbanistic and to a certain extent the visual cultural aspects of these  suburbs. As my childhood home area has also gone through extensive changes, I have chosen these territories for my work – Assaku, Peetri and Järveküla districts. The fact that these places play important part in my life  allows me to relate to the subject through a personal, somewhat melancholic perspective.“

Kuimet observes his former childhood environment that has deformed as a result of the irreversible events taken place in the society of the spectacle. The artist has depicted new environments that through the rapidity of their appearance and the uncontrolled decomposition of functions reflect the self-regulation disorder of society. Kuimet's photos of seemingly idyllic suburbian views reveal anxiety and the sense of threat. Achievement of the imaginary freedom of choice through backing away has been replaced by deceptive isolation and depressive alienation. Kuimet's images of welfare society show the freshly painted sunny facades of the new private houses that hide darkness, shadows, ghosts and diligently suppressed vices.

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas õppiva ja hetkel end Helsingi Disaini- ja Kunstiülikoolis täiendava Paul Kuimeti esimesel isikunäitusel tegeleb autor teemadega, mida on puudutanud ka varasemas loomingus – urbanistlike vormide ja isikliku ning avaliku ruumi suhetega. Kuimeti vaatlus- ja analüüsiobjektiks on valglinnastumine ning selle tulemusel autori identiteedi kujunemisel olulist rolli mänginud kodukoha ja talletunud mälupiltide muutumine.

„Praeguseks juba ammu jahtunud majandus ja sellega kaasnenud ehitusbuum tõid Tallinnasse kaasa laiahaardelise valglinnastumise. Mõned aastad tagasi muutus majanduskasvu tingimusteks paljude keskklassi inimeste jaoks võimalikuks „elu moodsas Euroopa linnas“, mille oluliseks koostisosaks on mall – eramu äärelinnas ja töölkäimine kaasaegses city-linnaosas. Kasvav nõudlus uute ja soodsate eramute ning eramurajoonide järele on jätnud püsiva jälje paljudele Tallinnat ümbritsevatele endistele agraar- ja kolhoosipiirkondadele. Need piirkonnad on täis ehitatud nii eramuid, ridaelamuid, tehase- ja laoruume kui ka viiekordseid uus-paneelelamu tüüpi maju, millest kahtlemata paljud jäävad majanduslanguse oludes asustamata.
Minu projekt tegeleb nende uute, nn suburb-rajoonidega seotud sotsiaalsete, urbanistlike ja mõneti ka visuaalkultuuriliste aspektide uurimisega. Kuna piirkond, kus ma üles kasvasin, on samuti valglinnastumise protsessi käigus tundmatuseni muutunud, olen töötanud just selles samas piirkonnas, Assakul ja Peetri ning Järvekülas. Valik töötada minule isiklikult olulises geograafilises punktis võimaldab mul suhtuda teemasse läbi isikliku, mõneti melanhoolse perspektiivi.“
Kuimet vaatleb deformeeritud lapsepõlvekeskkonda ja toimuva tegevuse pöördu-matust vaatemänguühiskonna paratamatu osana. Kujutatud keskkonna tekkimine peegeldab oma tekkimise kiiruses ja funktsioonide kontrollimatus laiali-lagunemises ühiskonna eneseregulatsiooni häiret. Kuimeti eeldatavalt idüllilistest äärelinna-vaadetest immitseb ängistust ja ohutunnet. Imaginaarne valikute vabaduse saavutamine läbi eemaldumise on asendunud vaid näilise eraldatuse ja depressiivse võõrandumisega. Kuimeti poolt kujutatud heaoluühiskonna värskelt värvi- ja puu järgi lõhnavate uuselamute päikeseliste fassaadide taga luuravad pimedus, varjud, luupainajad ja püüdlikult allasurutud pahed.