1990. aastad kunstis ja ühiskonnas

Rahvusvaheline konverents Eesti Kunstiakadeemia saalis
19.-20. jaan. 2001

Konverentsi ideeks on käsitleda 1990. aastatel toimunud muutusi nii kunstis kui kultuuris tervikuna. Et kogu kümnendit on nagunii võimatu hõlmata, on konverentsi sisu üles ehitatud kolme erineva mudeli analüüsile, eeldades, et sellise kõrvutuse kaudu tulevad esile nii erinevused kui sarnasused nii erinevate regioonide kui ühiskonnatüüpide vahel.

Esimese tüübina peame silmas Baltimaid ja Venemaa Euroopa-osa, eeskätt Moskvat ja Peterburi. Seda tüüpi iseloomustab ajalooliselt kõige suurem suletus enne poliitilisi muutusi ning tõenäoliselt kõige suuremad muutused kultuuris võrreldes teiste Euroopa maadega.

Teise tüübina käsitleme endisi Jugoslaavia riike. Need riigid (eeskätt Sloveenia, Horvaatia, Jugoslaavia) on alati olnud arenenud ja avatud kultuurieluga, neil on puudunud suletusega kaasaskäivad kompleksid kunstis, 1990. aastad aga on sellele piirkonnale tähendanud sõda, vägivalda, üksteise vihkamist.

Kolmanda tüübina analüüsime Skandinaavia mudelit. Selle piirkonna kunstnike rahvusvaheline edu 1990. aastatel on nähtus, mille puhul võib ka küsida – kui palju riiklik kultuuripoliitika ning rahaline toetus on sellist arengut positiivselt mõjutanud?

Kava:

  • Sirje Helme.  Sissejuhatus. Miks ikka veel üheksakümnendatest?
  • Ants Juske. Kaugele ulatub euroopalik kunst?
  • Victor Miziano (Moskva). Vene kunst ja üheksakümnendad.
  • Janka Vukmir (Horvaatia). Suur segadus.
  • Igor Zabel (Sloveenia). Territooriumid: näiteid Sloveenia 1990. aastate kunstist. 
  • John Peter Nilsson. Muutuvad reaalsused (Põhjamaades).
  • Lolita Jablonskiene (Leedu). Emantsipatsiooni järel: leedu kunst 1990. aastate lõpus.
  • Ando Keskküla. Kollektiviseerimine. 1990ndate mudel.
  • Helena Demakova (Läti). Kunsti mõiste laienemine seoses sotsiaal-poliitiliste muutustega Balti riikides 1990. aastatel.
  • Leevi Haapala (Soome). Aeglane liikumine ja kokku tulemine. Soome meediakunst ja ühiskondlikul alustel rajanev kunst 1990. a-tel.
  • Virve Sarapik. 1990. aastate eesti kunst ja postsemiootiline pööre.

Paneelid:

19. jaan. “Milliseid võimalusi on poliitilised olud reserveerinud  kunstile?  Venemaa ja ex-Jugoslaavia variant.” Juhataja John Peter Nilsson (Rootsi); osalejad: Ants Juske, Victor Miziano, Igor Zabel, Janka Vukmir

20. jaan. “Milliseid võimalusi on poliitilised olud reserveerinud  kunstile?  Baltimaade ja Põhjamaade variant.” Juhataja Helena Demakova; osalejad: John Peter Nilsson, Lars Grambye, Marja –Terttu Kivirinta (Soome), Lolita Jablonskiene,  Hanno Soans, Sirje Helme.

Konverentsi puhuks ilmus trükist artiklite kogumik Ülbed üheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate Eesti kunstis, samuti duubel CD-ROM Video- ja tegevuskunst Eestis.