Dénes Farkas lahkab Venezia biennaalil keele suuri küsimusi. Mari Peegel. Eesti Päevaleht, 06.09.2012
09.09.2013

Eestit esindab järgmise aasta Venezia kunstibiennaalil Ungari päritolu Eesti fotokunstnik. 

Dénes Farkase (snd 1974) idee valis Eesti ekspositsiooni konkursile laekunud 13 projekti hulgast parimaks üheksaliikmeline žürii, kuhu kuulusid lisaks eesti kunstiteadlastele ka Belgia kuraator Jan Boelen ja Saksa kunstiajaloolane Christian Schoen.

Projekt pealkirjaga „Evident in Advance” on praegu veel koorumisfaasis ja paljud detailid võivad enne järgmise aasta suve muutuda, kuid põhiideena keskendub see inimkeele kasutamise eri aspektidele. „Mida me räägime, milleks me räägime, kuidas me aru saame, kuidas meist aru saadakse? Mõistmise, tõlgendamise, tõlkimise võimalused või võimatus on mind projekti koostades põhiliselt huvitanud,” sõnas Farkas.

Paaris fotod ja tekst

Farkase projekt on inspireerinud USA kirjaniku Bruce Duffy 1987. aasta romaanist „The World As I Found It”, kus saavad kokku tõene ja vale, reaalne ja fiktiivne, elu ja filosoofia ning mis toob lugeja ette kolme mõtleja, Ludwig Wittgensteini, Bertrand Russelli ja G.E. Moore’i grupiportree. Farkase fotosid saatev tekstiosa on tuletatud Duffy romaani dekonstrueerides, seda sõnadeks ja lauseteks lahutades. Kava järgi toimub protseduur Duffy juhendamise ja valvsa pilgu all.

Ekspositsioonis kasutatud fotode jaoks on Farkas ehitanud paberist maketid ning neid üles pildistanud. Varasema loominguga võrreldes on ta seekord valinud abstraktsema lähenemisnurga. Näitus on jaotatud põhimõtteliselt kaheks osaks, et kasutada ära Venezia näitusepinna ruumilisi eripärasid. „Nii-öelda klassikalist näituseruumi toetavad ümbritsevad väiksemad ruumid. Neis kõigis käsitlen sarnaseid küsimusi eri valguses, eri kontekstis. Teksti ja fotode paarid – sarnaselt minu eelnevate teostega – mängivad läbi eri situatsioone, kus sõnade ja piltide tähendus sõltub väga palju minu ja meie meeskonna loodud kontekstist ja muidugi ka vaataja suhtumisest. Ka ruumid ise viitavad keele ja kommunikatsiooni eri tahkudele – näiteks koolile, raamatukogule, arhiivile, kodule –, otsides nende definitsiooni,” selgitas Farkas.

Eesti ekspositsioonile jätab tugevalt oma sõrmejäljed selle kuraator, Austrias Grazis ja Poolas Krakówis tegutsev kunstiteoreetik Adam Budak. „Hetkel veel konkreetsed läbirääkimised käivad, kuid koostöö keeleteadlase, filosoofi, arhitekti, kunstniku ja kuraatoriga tundub väga inspireeriv,” rääkis Farkas.

Eesti uued näituseruumid Venezias Palazzo Malipieros on varasemast avaramad ja nähtavamad, senise 100 ruutmeetri asemel on Eesti käsutuses 166 ruutmeetrit kasulikku näitusepinda.