3 KÜSIMUST. Kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre
Küsimused esitas Kaarin Kivirähk
Maria-Kristiina Soomre: „Olen Eesti Kunstnike Liidu arengute suhtes äärmiselt lootusrikas!”
Eesti Kunstnike Liit (EKL) on Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna üks olulisi partnereid, kelle arvamust kultuuripoliitika osas arvesse võetakse. KKEKi küsimustele vastas kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, kes leiab, et aina rohkem asendub üksi nurgas nokitsemine ja pidev vastastikune konkureerimine koostööga, mis toob kaasa reaalse tegevuse ja sõnumite võimendumise.
EKL on Kultuuriministeeriumi kodulehel märgitud üheks tähtsamaks kunstiosakonna partneriks. Milles see partnerlus seisneb?
Partnerlus seisneb eelkõige loometoetuste ja stipendiumide maksmises, mis tuleneb loovisikute ja loomeliitude seadusest (LLS). 2014. aastal oli Kunstnike Liidu loometoetuste mahuks 155 000 eurot, millest 90% maksti sissetulekuta vabakutselistele loovisikutele toetuseks, ülejäänud summa ulatuses saab liit 2015. aastal jagada stipendiume loometööks ja enesetäiendamiseks. Oma galeriide näol (Vabaduse galerii, Draakoni galerii, Hobusepea galerii, HOP galerii) on liit alati olnud ka oluline toetuse saaja kunstivaldkonna taotlusvoorust. 2014. aastal toetati EKLi nelja galerii tegevust ministeeriumist 20 000 euroga, tegevustoetust maksti ka Kultuurkapitalist – nii sai EKL pakkuda näitusi teinud kunstnikele võimalust esineda rendivabalt.
Kunstnike Liit on liikmete arvult suurim loomeliit. Kunstivaldkonnas on ka kõige rohkem vabakutselisi, kelle majanduslik hakkamasaamine ei ole alati kõige lihtsam, erialast tööd napib ning muu palgatöö leidmine on väga individuaalne. Samas pole kunstiturg piisavalt arenenud, et ettevõtlikumadki end ainult teoste müügist ära saaks elatada. Seega on ministeeriumil loomeliitude ja laiemalt loovisikute esindajatega käimas kõigi vabakutseliste töötajate sotsiaalsete garantiide temaatika lahendamine. Praeguseks on koostöös Sotsiaalministeeriumiga leitud lahendus ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele vähemalt ajutise ravikindlustuse tagamise osas ning töö jätkub.
Milline on loomeliitude (antud juhul siis Kunstnike Liidu) roll kultuurielu arengu määramisel, otsuste mõjutamisel?
Kunstielu kontekstis jääb faktiks, et Eesti kunstis sõltub Kunstnike Liidust või temaga seotud asutustest jätkuvalt päris palju, seega ei saa poliitikakujundajad neist kahtlemata mööda vaadata. Ühelt poolt on päris suur osa tegevkunstnikke liidu liikmed. Seega on tegemist väärika esindusorganisatsiooniga, kellele nõukogudeaegse pärandina kuulub ka märkimisväärne taristu: kunstirahva keeles „vabaduse kuueks” ristitud Tallinna Kunstihoone, Kuku klubi ja mainekate kunstnike ateljeedega kunstielu närvipunkt Tallinnas Vabaduse väljakul; Hobusepea galerii ja ateljeemaja ning samuti Draakoni galerii vanalinnas, ARSi maja Pärnu maanteel ja Muhu baas. Nende pindade praegune roll kunstielus on küll erinev, aga vaieldamatult tähtis, ja arenguid suunataksegi oma tegevuste kaudu.
Loomulikult on EKL kaasatud valdkonna strateegilise planeerimisega seotud aruteludesse. Näiteks osalesid EKLi liikmed aktiivselt kunstiteoste tellimise seaduse vastuvõtmise protsessis, mis jõudis 2010. aastal Riigikogusse teiste seas ka EKLi initsiatiivil. Valdkonna loomeliidud on olulised kunstiteoste tellimise seaduse rakendajad – nende esindajad moodustavad seaduse järgi 2/3 kunstiteose tellimise žürii liikmetest, kelle ekspertiis määrab, milliseid avaliku ruumi kunstiteoseid lähiaastatel Eestis tellitakse. Teiselt poolt mõjutab seadus kõige otsesemalt muidugi just kunstnikkonda, seega on EKLil siin suur roll ka oma liikmete nõustaja ja info vahendajana. EKLi esinejate osalus oli märkimisväärne ka eelmisel aastal seaduse parandamise protsessis, kus parandusi tehti vastavalt seaduse rakendamisel tekkinud kogemusele.
Loomeliidud ja Kultuuri Koda kohtuvad ministeeriumiga regulaarselt ning tõstatavad nendel kohtumistel nii konkreetselt kultuuripoliitikat puudutavaid teemasid kui ka laiemaid murekohti. Kultuurielu arenguid määrab osapoolte tihe koostöö. Poliitikakujundamise ja konkreetsete otsuste osas saavad kaasa rääkida kõik, kel soovi ja huvi – valdkonna arvamust, kui seda sõnastavad oma ala pühendunud professionaalid, võetakse alati kuulda.
Mis on ministeeriumi plaanid seoses EKLiga? Mis on õnnestumised, millest jääb vajaka? Kuhu edasi?
Kuivõrd ükski loomeliit ei täida peale LLSist tuleneva otseseid riigi pandud ülesandeid, pole ka EKLi tegevuse hindamine ja planeerimine ministeeriumi pädevuses. Haldusmenetluse osas on koostöö üha positiivsem, peagi toimub kõigi loomeliitude üleminek elektroonilisele andmebaasile, mis toetuste menetlemist oluliselt hõlbustab.
Isiklikult olen EKLi arengute suhtes äärmiselt lootusrikas. Peamised ülesanded on seotud kinnisvara haldamisega, mille käigus tuleb rohkearvulisele kunstnikeringile tagada töö- ja loometingimused ning vähemtähtis pole ka kunstiteadlikkuse tõstmise temaatika, mida rõhutas ametisse astudes Vano Allsalu. Minu hinnangul on siin võtmeküsimuseks koostöö kunstiasutuste ning teiste loomealade organisatsioonide ja inimestega. Üha teravamalt on esile kerkinud valdkonna ühiste prioriteetide ja arengusuundade sõnastamine ning nende saavutamise nimel tehtavad konkreetsed sammud – et ei nokitsetaks omaette nurgas ega konkureeritaks üksteisega, vaid toimuks reaalne tegevuste ja sõnumite võimendamine. Sellele, millised on EKLi tegelikud arengud ja tulevikuplaanid, saab aga vastata ainult liidu juhatus ise.
