PÄRNU: muuseumid ja galeriid

Pärnu Fookus ilmus 2017. aasta veebruaris.

Pärnu Uue Kunsti Muuseum
www.mona.ee

Uue Kunsti Muuseum Pärnus on tuntud suviste aktinäitustega “Mees ja naine” ja dokumentaalfilkmifestivaliga. Lisaks mitmekülgsele programmile on muuseum olnud aktiivne kohalikus elus üldisemalt: võidelnud Pärnu vanalinna muinsuskaitseala laiendamise eest, korraldanud erinevaid festivale, sümpoosiume, ajurünnakuid, mõttevahetusi, konverentse, nad on aktiivselt kaasa mõtelnud Pärnu üleujutuste kahjude ennetamise arendamise plaane jpm.

1992. aastal lõid tuntud Pärnu kultuuritegelased Neeme Ellerma (Sütevaka gümnaasiumi direktor), Silvi Borodinskas(Pärnu Muusikakooli direktor), Omar Volmer (Pärnu muuseumi juhataja), Ilmar Tõnisson

(Pärnu sümfoniettorkestri dirigent) ja Mark Soosaar (Pärmu RVA Ühingu esimees) aktsiaseltsi Chaplin ning võtsid linnalt tasuta kasutusse endise EKP adminhoone. Eesmärgiks oli luua suvituslinna villade piirkonda mitmekülgne kultuurikeskus CHAPLIN. Nimevalikul lähtuti sellest, et Charlie Chaplin oli mitmekülgne kultuuritegelane ning kunstikeskuski tegeles erinevate kultuurivaldkondadega – kunst, film, muusika, teadus.

1996. aastal pandi nurgakivi muuseumi kollektsioonile. Esimese annetuse tegi Puerto Rico graafikMartin Garcia Rivera, kes kinkis muuseumile pärast esinemist aktinäitusel „Mees ja naine“ kõik oma suuremõõtmelised puulõiked „Lati-dos“. 1998. aastal reorganiseeriti Chaplini Kunstikeskus ümber Uue Kunsti Muuseumiks, et jätkata sihipärast kunstikogu täiendamist. Tänaseks on muuseumist saanud peamiselt kujutava kunsti ja audiovisuaalsete kunstide keskus.

Muuseumi tegevuse algusaastatest pärinevad ka esimesed traditsioonid, eeskätt iga-aastane aktinäitus “Mees ja naine” ning suvine Pärnu Filmifestival.

Näituseprogrammi eesmärk on suhelda esmalt kohaliku kogukonnaga, aga samal ajal on võrdselt olulised laiema publiku huvi ning rahvusvaheline mitmekesisus. Iga näitust korraldades küsitakse endalt uuesti, kas ja miks on kohalikel põhjust taas muuseumit külastada. Programm koostatakse taotluste põhjal: tihti soovitakse Uue Kunsti Muuseumi avarat näitusesaali kasutada näiteks erinevate Eesti Kunstnike Liidu alaliitude aastanäituste tarbeks.

Muuseumi unistus on rajada maja ülemistele korrustele suur kõigi Eesti loomeliitude liikmetele mõeldud residentuur-loomekodu, mis aitaks kaasa valdkondade- ja põlvkondadevahelise mõttevahetuse tekkele. Muuseumi tegevuskulusid on siiani katnud Kultuuriministeerium, projektipõhiselt Kultuurkapital ning Pärnu linn maksab kommunaalkulud. Halduskulud katab Uue Kunsti Muuseum piletimüügist.

Pärnu Linnagalerii ja Pärnu Kunstnike Maja
linnagalerii.parnu.ee

Pärnu ühe populaarseima kohviku Supelsaksad vastas on Pärnu Kunstnike Maja, kus toimuvad suvepealinna kõige iseloomulikumad näitused. Pärnu Linnagalerii asub vanas Raekoja hoones vanalinnas.Linnagalerii avati 1995. aastal ja Kunstnike Maja 2006. aastal, nende peamine ülesanne on silma peal hoida kogu Pärnu kunstielul. Alates 1997. aastast antakse välja värvikaid aastaraamatuid nii näituste avamistest ja tegijatest kui Pärnu kunstielustlaiemalt. Kunstnike Maja ja Linnagalerii näituseprogrammi saab kandideerida avatud taotlusvooru kaudu. Kõige rohkem lähtub programm Pärnu kunstnike kogukonnast ja nende soovidest.Pärnu Linnagalerii ja Kunstnike Maja programmis on paarikümne aastaga väljakujunenud tugeva kaubamärgiga traditsioonilised näitused, näiteks Pärnu kunstnike aastanäitus, InGraafika, Pärnu kunstisuvi, Diverse Universe performance festivali Pärnu osa, fotokunsti näitused jaanuaris, mis kõik on pidevas muutumises.

Näituseprogramm on mõeldud eeskätt kohalikele inimestele ja kajastab hästi Pärnu kunstipubliku huve, kuhu kuulub teiste hulgas silmapaistev hulk harrastuskunstnikke. Eriti populaarsed on kohalike kunstnike näitused, aastaaegadest on kahtlemata kõige külastatavam aeg suvi, kui inimesed on ukse taga juba kella kümnest hommikul ning ilmuvad uuesti välja õhtul rannast tagasi tulles. Galerii juhataja Alar Raudoja märgib, et kui linnale selgitada, miks näitusemaja tegevust toetada, mängivad rolli ka Pärnust pärit kunstnike nimed: Marco Laimre, Flo Kasearu, Elin Kard, Kaarel Kurismaa, Al Paldrok, Mari Kartau, Kadi Estland ja paljud teised. Lisaks arendas jõuliselt Pärnu rahva kunstiteadlikkust ja avatud meelt sajandivahetusel tegutsenud Academia Non Grata tegevus.

Pärnu Kunstnike Maja ja Pärnu Linnagalerii tegevust toetab Pärnu linn, varem saadi kultuuriministeeriumist toetust pakiliste lahenduste jaoks, näiteks osteti projektor ja renoveeriti kunstieksponeerimiseks sobivaks Kunstnike Maja näituseruumid nüüdseks kadunud Kunstigaleriide programmi toel. Kunstnike Maja ruumides asuvad ka kunstnike ateljeed ning väike ööbimisruum. Pikema aja unistuseks on majja rajada toimiv kunstiresidentuur, et tuua kohalikku kunstiellu rohkem värsket verd.

Avangard
www.avangardgallery.eu

Galerii Avangard esimene näitus avati 2015. aasta detsembris. Galerii asutajate Marian Kivila ja Jan Grau jaoks oli algne eesmärk täita tühimikku muuseumi ja galerii vahel, aga samas otsisid nad maalistuudiot, milleks Pärnu südalinnas Rüütli tänaval asuvad ruumid üldse algselt üüriti. Kui muuseum on koht, kus peaks toimuma klassikute suured ülevaatenäitused, siis galeriides eksponeeritakse rohkem päevakajalist kunsti. Avangardi esialgne eesmärk oli avada ruum, kuhu saaks otse tänavalt sisse astuda ja vaadata, mida kunstnikud näiteks 40 aastat tagasi tegid. Siiski on korraldatud ka uuema kunsti näituseid ja mitmeid põlvkondadevahelisi koostööprojekte, näiteks Kiwa ja Raul Meele ühisnäitus 2016. aasta novembrist tänavu jaanuarini.

Galeriil ei ole hetkel avatud taotlusvooru, kuigi tahaks selleni lähitulevikus kindlasti jõuda. Et galerii peab hakkama saama ilma tegevustoetuseta, ei ole võimalik programmi alati väga pikalt ette planeerida. Galerii saab projektipõhist toetust Pärnu linnalt, kohalikult Kultuurkapitalilt ja vähemal määral teoste müügist.