RAPLA: muuseumid ja galeriid
Rapla reisijuht ilmus kaasaegse kunsti uudiskirjas septembris 2017. Reisijuhi pdfi saab alla laadida siit.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus
http://raplakunst.eu
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus tegutseb Rapla Espaki majas (N&N Invest Grupp) alates 2010. aastast. Kuigi näitusi korraldatakse ka kultuurimaja kohvikus, raamatukogu saalis ja maavalitsuse galeriis, on keskuse suur saal ainus ruum Raplas, mis on mõeldud ainult näitustele.
Programmi koostamisel võetakse eesmärgiks korraldada aastas üks väliskunsti näitus, Raplamaa-keskne näitus, isiku- või grupinäitus ja suurem üle-eestiline näitus. Viimane tutvustab sügavamalt mõnda kunstimeediumit, teemat või kunstistiili – näiteks on korraldatud kaasaegse maalikunsti näitusi. Kuna keskuse juhataja Kairi Orgusaar tegutseb klaasikunstnikuna, eksponeeritakse palju ka klaasi- ja valguskunsti, eriti talvisel pimedal ajal.
Keskuses tehakse kunstikursuseid ja töötubasid, mõne näitusega kaasnevad publikuprogrammid ning korraldatakse nii kunstilaagreid kui ka linnaruumi projekte. Aja jooksul on keskus saanud oma fänniklubi, kes tihti näitusi külastab. Kui tekib kogukond, kes tegijatega sarnaselt innustub, siis on, kellele üritusi teha ning see omakorda inspireerib tegijaid.
Keskusele on väga oluline kajastamine – kui näituse avamist näidatakse televisioonis, on külastajaid kohe rohkem. Tähtis on ka maakondlik kajastus – paljud inimesed loevad Raplamaa Sõnumeid ja tulevad selle põhjal näitusele. Keskuse unistus on luua Raplasse kunstiresidentuur, mis teeks elu huvitavamaks, tooks linna rahvusvahelist elu ning annaks kohalikele kunstnikele uusi kontakte ja suhtlusvõimalusi.
Suurim probleem on tagada Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse püsiv rahastamine. Praegu on keskuse põhirahastaja Kultuurkapital, mõningaid projekte toetab Rapla vald ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond. Osa sissetulekust laekub kursustelt. Varem on keskusele tegevus- ja arendustoetust andnud kultuuriministeerium. 2011. aastal sai keskus Raplamaa aasta teo tiitli.
Kultuuriklubi Baas ja festival Särin
www.loomebaas.ee
Rapla Espaki majas asub peale Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse veel Loomebaas, mis koosneb Loomeruumist (huvikeskus) ja kultuuriklubist Baas, mille programmis on oluline osa eksperimentaalsematel ja väiksematel teatri- ja muusikaetendustel. Peavooluetendusi korraldab Raplas kultuurimaja.Autobaasi hoonetekompleksis toimub sel aastal teist korda Rapla kultuurifestival Särin. Festivali peakorraldaja ja Loomebaasi eestvedaja Maili Metssalu on õppinud Viljandi kultuuriakadeemias von Krahli kursusel näitlemist ja hiljem pärimusmuusikat. Tema unistus on arendada autobaasist Rapla loomelinnak, kus kohtuvad erinevate kultuurivaldkondade esindajad.Rapla uus identiteet korvpallipealinnana viitab sellele, et Rapla kultuuriinimesed ei tee piisavalt koostööd, et kunsti ja kultuuri sõnumid küllalt tugevalt kõlaksid. Selleks ongi vaja ühist platvormi, mida pakub nii Loomebaas kui ka kultuurifestival Särin.Särina programm keskendub Raplast pärit kunstnikele ja artistidele, näiteks esinevad seal Kristiina Ehin, Mauri Gross, Ly Seppel, Siiri Sisask, Mick Pedaja, Vaiko Eplik ja mitmed teised. Festival on jaotatud viieks valdkonnaks, mille kava koostavad alaprogrammide juhid. Kunstiprogrammi on kokku pannud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse juht Kairi Orgusaar.Näitus keskendub teaduse ja looduse võimaluste ja ideede ülekandmisele kunsti ning on avatud kaks nädalat. Eelmisel aastal külastas Särinat 300–400 inimest, kohalikud olid väga elevil ja üllatunud ning suhtusid sellesse positiivselt. Särin pärjati 2016. aastal Raplamaa aasta teo tiitliga. Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Arengufond, kohaliku omaalgatuse programm, Rapla vald, erasponsorid ja vabatahtlikud.
Rapla Kunstiselts
Enne Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Loomebaasi asutamist vedas Rapla kunstielu Kunstiselts, mida juhtisid tegusad Krista Urvet ja Jaan Urvet. Jaan Urvet töötas 1980ndatel Rapla KEKis, mille koridorides ja saalides korraldas Kunstifondi abiga toonaste kuulsate Eesti kunstnike näitusi.
„Kui esimese näituse üles panin, siis sain KEKi küllaltki tehnokraatlikelt töötajatelt üsna palju kriitikanooli. Küsiti, kas ehitusorganisatsiooni tuleb näitusesaal. Aga kui näituse maha võtsin, siis küsiti, mis õigusega ma kunsti ära viin,” kirjeldab Jaan.
Ka kunstnikud ise käisid tihti näitusi avamas, korraldati näitusmüüke ja oksjone ning nii mõjutas 1980ndate KEK Rapla inimeste teadlikkust ja arusaamisi palju. Krista Urvet vedas 1980ndatel laste animatsiooniringi, ning kuna filminäitamise tehnika oli olemas, korraldati ka täiskasvanutele filmiõhtuid.
Pärast Eesti taasiseseisvumist asutasid Jaan ja Krista Rapla Kunstiseltsi, mis korraldas nii professionaalsete kui ka kohalike harrastuskunstnike näitusi, Rapla Kunstiseltsi Õpikoda tegi kunstikursuseid ja rahvusvahelisi kunstilaagreid. Raplamaa Sõnumid kirjutas toona: „Raplastki võiks saada kunstilinn.”
Urvetid kolisid 2009. aastal Raplast Ruhnu saarele, andes teatepulga Raplas üle uuele põlvkonnale.
Veel Rapla kultuuriasutusi:
- Rapla Kultuurikeskus
- Rapla Keskraamatukogu
- Rapla maavalitsuse galerii