KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUS

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus loodi 1992. aastal rahvusvaheliste kunstiprojektide eksperinstitutsioonina, mille mission on elavdada ja arendada Eesti kaasaegse kunsti välja, mõtestada kaasaegset kunsti teoreetiliselt ja osaleda ühiskonnaelu dialoogis. Alates aastast 1999 korraldab KKEK Eesti osalemist Veneetsia biennaalil ja alates 2016. aastast Balti triennaali kaaskorraldaja.

EESMÄRGID

KKEKi eesmärgiks on tuua Eestisse rahvusvahelise kaasaegse kunsti alast infot ja ekspertteadmisi, vahendada Eesti kunstnikke rahvusvahelistele kunstiüritustele, mõtestada ja arendada Eesti kaasaegse kunsti diskursust ja ajalugu. 

KKEK on kogu oma tegutsemisaja jooksul pidanud oluliseks oma tegevuse arendamist vastavalt Eestis kujunevale ja muutuvale situatsioonile, ühiskondlikule taustale ja innovatiivsuse põhimõtetele. Seega on üks eesmärkidest katta neid alasid, millega ei riik, ühiskondlik sektor ega eragaleriid ei saa tegeleda peamiselt majanduslikel põhjustel, kuid mille puudumisel ei saa rääkida orgaaniliselt arenevatest kunstiprotsessidest ning initsieerida avatud ühiskonnale omast vaba ning arenenud mõtteviisi. KKEK on sidunud oma plaanid kunsti vabaduse ja sõltumatuse toetamisega Eesti ühiskonnas ning arusaamisega, et kunst elab läbi samu keerulisi muutumisi ning esitab samu raskeid küsimusi identiteedist nagu seda teeb iga rahvuskultuur, mille eesmärgiks on lisada oma loov osa suurde kirevasse rahvusvahelisse kunsti.

Aastast 1999 korraldab KKEK Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näitust. Selle kohta vaata täpsemalt alajaotusest Veneetsia biennaal.

AJALUGU

KKEK loodi Avatud Eesti Fondi poolt 1992. aastal Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nime all. Ametlik avamine praegustes ruumides Tallinna Kunstihoones toimus 1993. aasta märtsis. Kunstikeskuse avamine Eestis sai teoks tänu ungari-ameerika filantroobi George Sorosi poolt loodud ja rahastatud Avatud Fondide süsteemile Kesk- ja Ida-Euroopas ning endise Nõukogude Liidu territooriumil. Tegevusprogramm oli analoogiline teistes Ida- ja Kesk-Euroopas loodud kunstikeskuste programmidega: esiteks luua võimalused Eestis elavate kunstnike suhtluseks rahvusvahelise kunstieluga, aidata kaasa avatusele ja informatsiooni kahepoolsele liikumisele ja teiseks toetada materiaalselt projekte, mis olid eeskätt seotud uue tehnoloogiaga.

KKEK alustas oma tööd koosseisus: direktor Sirje Helme, asedirektor Piret Lindpere, programmi koordinaator Mare Pedanik, kunstiajaloolane Ants Juske (kuni 1995) ning raamatupidaja Juta Keskküla. 1990. aastatel töötasid asutuses veel Johannes Saar (1995-2001, kunstiajaloolasena) ja Liina Siib (1995-1997, programmi koordinaatorina).

Alates 1999. aastast, pärast Sorose Fondi tegevuse ümberstruktureerimist (koostöö Ida- ja Kesk-Euroopa kunstikeskustega jätkus uue, Amsterdamis baseeruva assotsiatsiooni i-CAN ehk International Contemporary Art Network raames, kuid aastate jooksul on sidemed nõrgenenud), tegutseb KKEK iseseisva sihtasutusena ning jätkab avatud mentaliteedi ideoloogiat Eesti kunstikeskkonnas.

RAHASTUS

KKEK sai kuni 2000. aastani finantstoetust Avatud Eesti Fondilt, Eesti taasiseseisvumise järel töötati aga välja üsna keeruline finantseerimise skeem, mis põhimõtteliselt ja piltlikult baseerub kahel “vaalal”: a) administratiivkulude katmine, mida on siiani garanteerinud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium; b) kõik läbiviidavad programmid ja üritused vastavalt kultuurisponsorlusele ja muudele lisavõimalustele (Eesti Kultuurkapital, saatkonnad, kultuuriinstitutsioonid, välispartnerid jne). 

TEGEVUSED

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) tegevus on rajatud kolme peaprogrammi läbiviimisele:

•         Infokeskuse jätkuarendus
•         Eesti kunsti promotsioon ja vahendus rahvusvahelistele kunstiüritustele
•         Aastasündmuse (näitus, konverents) initsieerimine, rahvusvaheliste spetsialistide kutsumine Eestisse.

Infokeskus

Infokeskus tähendab mitmel eri tasandil töötavat süsteemi, mille eesmärk on rahvusvaheliste sidemete loomine, initsieerimine ja toetamine Eesti kunstielus (professionaalne informatsioon, näitusetegevus, partnerite otsimine erinevate projektide läbiviimiseks, kunstnike teavitamine olemasolevatest võimalustest koostööks rahvusvahelistes üritustes, kogunenud kunstiinfo kasutamisevõimaldamine nii kodumaistele kui rahvusvahelistele uurijatele, kuraatoritele, kunstnikele jt.)

Infokogu, mida täiendatakse pidevalt, koosneb:

• raamatukogust (nii Eesti kui rahvusvaheline kaasaja kunstielu); 
• regulaarse vahetuse kaudu omandatud Kesk-ja Ida-Euroopa kunstialaste väljaannete kogust; 
• Eesti kunstnike loomingu fotokogust, mida pidevalt täiendatakse vastavalt näitusetegevusele; 
• Eesti kunstnike videotööde kogust DVD-del ja CD-R-idel; (Täpsemalt videoarhiivist) 
• kunstikriitiliste artiklite koopiatest Eesti ajalehtedest ja ajakirjadest alates aastast 1993 - 2006 (praeguseks seoses kohaliku meedia internetiseerumisega peatatud kogumisprojekt, mis omab siiski unikaalset väärtust 1990. aastate alguse osas)
• Eesti kaasaegse kunsti alase materjali publitseerimine, trükiste (või CD-ROM-ide) initsieerimine ja väljaandmine (suuremad väljaanded: “Eesti kunstnikud 3”, 2007; “Ülbed üheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate eesti kunstis”, 2001, duubel CD-ROM “Videokunst ja tegevuskunst Eestis 1996-2000”, 2001). Pulikatsioonide kohta vaata täpsemalt siit.

Igapäevane abi ja konsultatsioon KKEK külastajatele, mis sisaldab järgmisi võimalusi:

•         infokogu vaba kasutamine 
•         interneti kasutamise võimalus
•         audiovisuaalse näitusetehnika rent

Vaata täpsemalt KKEKi korraldatud konverentside ja näituste kohta.