MULTICRASH 1. novembril KKEKis

Olete oodatud reedel, 1. novembril kell 17.00 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusesse Multicrash – Berliini sündroom video esitlusele! Video esmaesitlus toimus 18. oktoobril, Musterzimmeri galeriis, Berliinis. Projektis osalesid: Hannes Aasamets, Pille-Riin Jaik, Eemil Karila, Flo Kasearu, Kalle Keskrand, Mikk Madisson, Urmas Muru, Kaido Ole, Alina Orav and Marta Vaarik.
 
Kalle Keskrand kirjeldab Multicrashi järgmiselt:

Muticrash – Berliini sündroom

Berliin on kahtlemata üks inspireerivamaid suurlinnu Euroopas. Viimase paarisaja aasta jooksul on selles linnas toimunud palju olulise tähtsusega sündmusi, mis on mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seda linna on nii purustatud kui ehitatud, lõhestatud ja (uuesti) ühendatud. Selline omanäoline rahutu vaimsus valitseb linna tänapäevani.

Suurlinnas sünnib koguaeg midagi, ent oma mastaapide ja hajutatuse tõttu jääb see üksikule linnaelanikule enamasti märkamatuks kuna oma argise tavapärasusega ei tekita see elevust ega tõmba tähelepanu. Ühtlane liiklusvoog või sujuv rongisõit jääb tähelepandamatuks, niisamuti kaootiline ja rahulik sagimine kusagil linna keskväljakul või tänavakohviku ümber on liialt tavaline keskkond, mis juhuslikus möödujas erilist tähelepanu ei ärata. Ka ühistranspordis trügimine või juhuslikult kellegi müksamine tänaval ei ole üldjuhul märkimisväärt juhtumid. Linna planeerimise ja toimimise seisukohalt on selline sujuv kulgemine loomulikult hinnatav kuna eesmärgiks ongi jõuda punktist punkti võimalikult kiiresti ja vahejuhtumiteta.

Ent niisugustes “igavates” sündmustes ja keskkondades peitubki potentsiaal saada mingil moel erilisteks ja tähelepanuväärseteks. Piisab kui rahulikku tänavasaginasse asetada mingi teine “tavaline” stseen, mis väljarebituna oma tavapärasest ja märkamatuks tegevast keskkonnast, hakkab töötama hoopis teisiti. See on üks võimalus näidata asju, mis muidu märkamatuks jäävad. Selleks et sündmused tööle panna – et luua neisse dramaatilisust ja tekitada pinget – ei ole neid tarvis teadlikult laiali lõhkuda ega rekonstrueerida, vaid piisab kui need korraga keskpõrandale kokku tuua ja lasta neil ilmneda oma tavapärases olemuses. See kogum “märkamatuid” asju loob holistliku terviku, kus iga üksikjuhtum toidab teist, rullimata sellest üle, kuid säilitades vastasseisu. Selline sündmuste kokkupõrge loob rahutu tasakaalu ja pakub võimaluse neid tavapäraseid ja tähelepandamatuid asju veidi nihestatud vormis ja pisut teise nurga alt näha.

Just sellisest vaimust on kantud projekt Multicrash – Berliini sündroom. See on teatud kollektiivne idee või ideede kogum, mis sündis rühma kunstnike ja kunstitudengite koostööna Musterzimmeri galeriis, Berliinis. Nädal aega kestnud projekt algas ajurünnakuga kus kõik osalejad käisid välja oma nägemuse mingist sündmusest või situatsioonist, mis omavahel lõpuks kokku sünteesiti. Mingeid ideoloogilisi või tähenduslikke piire ei seatud. Selline anarhiline meetod üksikute lugude kokku miksimisel oli küllalt ettearvamatu ja loo narratiiv sündis alles töö lõppfaasis ning muutus praktilise tegevuse käigus korduvalt. Projekti lõpuks valmis video, mille süžee seob kokku kõigi projektis osalenute lood. Hoolimata kunstnike erinevast käekirjast ja sündmuste isemoodi nägemustest, on episoodides siiski võimalik tajuda ühiseid detaile, mis läbivad kogu temaatikat ning loovad lõpuks erinevuste terviku. Need sündmused mängivad omavahel ja mängivad vaatajaga.