Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil külastas ligi 40 tuhat inimest
Eile, 26. novembril 2017 lõppes 57. Veneetsia biennaal. Tänavuse biennaali Eesti paviljoni näitust külastas kuue kuu jooksul ligi 40 000 külastajat, mis on peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui ühegi varasema Eesti paviljoni puhul. Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil juba 20 aastat. Tänavu eksponeeriti paviljonis kunstnik Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilvese näitust “Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud”.
President Kersti Kaljulaid andis täna Katja Novitskovale Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia.
Katja Novitskova on Eesti päritolu Berliinis elav ning töötav kunstnik, kelle looming paikneb visuaalkultuuri ja ulme ristpunktides, tuues välja, kuidas sci-fi-fantaasiatest on nüüdseks saanud igapäevane tegelikkus. 2010. aastal alustatud projektiga "Post-internet Survival Guide" kirjutas Novitskova end kaasaegse kunsti ajalukku kui üks post-internet kunstile alusepanijaid. Tema fotoskulptuuridest on kujunenud selle suuna õpikunäide. Rahvusvaheline kunstiportaal Artnet valis 2016. aastal Noviskova Euroopa 50 kõige huvitavama kunstniku hulka. 2017. aastal oli Katja Novitskova isikunäitused veel ka New Yorgi linnavalitsuse pargis ja Shanghais Cc kunstikeskuses. Jaanuarini on Helsingis Kiasmas avatud suurnäitus "ARS'17", kus Novitskova installatsioonidele on pühendatud terve ruum.
Eesti paviljoni näitusel esitles Novitskova maailma ulmelise nägemusena, kommenteerides videote, fotoskulptuuride ja installatsioonide abil kaasaega justkui kaugest tulevikust, mil maailma sellisena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas. 22. veebruaril 2018 avatakse Eesti paviljoni näituse laiendatud versioon Kumu kunstimuuseumis. See on ühtlasi esimene Novitskova isikunäitus Eestis ja näituse kuraator on Kati Ilves. Seni saab selle aasta Eesti paviljoniga tutvuda näituse kodulehel, kus on üleval ka näituse 360° vaade.
Katja Novitskova näitus biennaalil pälvis rohkelt tähelepanu Eesti ja rahvusvahelises meedias. Mitmed mõjukad rahvusvahelised meediväljaanded tõid Eesti paviljoni välja oma soovitusnimekirjades, sealhulgas Huffington Post, AQNB, Elephantmag, Cura, Artefuseja teised. Eesti ajakirjanduses valmisid otse Veneetsia biennaali avamiselt artiklid Postimehele, Eesti Päevalehte ning saatelõigud “Aktuaalsesse kaamerasse” ja kultuurisaatesse “OP”. Kunstikriitik John Holten kirjutas kunstikriitika portaalis Momus: “Paviljon näib nagu lähituleviku visioon, kus masinad on üle võtnud meie vanemliku soovi loodust ja maailma korraldada ja säilitada. Siiski meenutab üks osa näitusest, et see ei ole eesmärk. Pigem on eesmärgiks võimalus eksponeerida kaasaegset reaalsust rambivalguses: hoolikalt korraldatud, mugandatud, automatiseeritud terra incognitana.”
Näituse graafiline disainer oli Ott Metusala, kes töötas tihedalt koostöös kunstniku ja kuraatoriga. Näitusekataloog valmis koostöös Sternberg Pressiga. Koostöös ülikoolide ja Erasmus+ programmiga valvasid ja tutvustasid paviljoni näitust üliõpilased: Einike Leppik, Maarja Jullinen, Kadi-Maarja Võsu, Aap Kirsel, Mari-Liis Vanem, Saskia Epp Lõhmus, Liisa Rõžikova, Carol Piibur, Tauri Västrik, Darja Jefimova ja Lill Volmer ning vabatahtlik Ott Karulin. Eesti paviljoni näitus sündis koostöös Katja Novitskova galeriideKraupa-Tuskany Zeidleri ja Greene Naftaliga. Projekti toetasid Kultuuriministeerium, advokaadibüroo Cobalt, DSV ja Eesti saatkond Berliinis.
1895. aastast toimuv Veneetsia biennaal on vanim ja suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias alates 1997. aastast. 2017. aasta paviljon oli järjekorras üheteistkümnes. 57. rahvusvaheline Veneetsia biennaal toimus 13.05.–26.11.2017. Eesti osalemist Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kultuuriministeeriumi toel.
