BT13: Avatud ateljeede päev Vabaduse väljakul 30. juunil
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kutsub laupäeval, 30. juunil kell 12 -15 Eesti Kunstnike Liidu majadesse (Vabaduse väljak 6 ja 8) avatud ateljeede päevale! Tutvuda saab 10 kunstniku ateljee, loomingu, töö-ja igapäevaeluga ning osaleda väikeses monotüüpia ja siidimaali töötoas.
Oma uksed avavad Marju Bormeister, Sirja-Liisa Eelma, Kai Kaljo, Raivo Kelomees, Tiiu Kirsipuu, Kristi Kongi, Tarrvi Laarmann, Tõnis Saadoja, Liina Siib, Mare Vint. Üritust korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 13. Balti triennaali näituse “Unusta tont” avanädalavahetuse raames.
NB! Palume avatud ateljeede päevale eelnevalt registreeruda aadressil avatudateljeed@cca.ee või helistada +372 53947169.
Ateljeede külastamine toimub tuuridena:
Kell 12:00 Tuur I (eesti keeles)
Kell 13:00 Tuur II (inglise keeles)
Kell 14:00 Tuur III (eesti keeles)
Ühe grupi suurus on 15 inimest. Palume arvestada sellega, et tuuril tuleb palju treppidest ronida.
Avatud ateljeede päeval osalevad kunstnikud:
MARJU BORMEISTER
Marju Bormeister (1945) on kunstnike järeltulijana elanud pool elust Tallinna Kunstihoones, sattudes varakult tärpentiini-lõhnalisse värvide maailma. Varasemalt on ta tegelenud ka heategevuslike kunstiprojektidega, näiteks korraldanud kunstioksjoni Maarja küla toetuseks.
NB! Koos tudengite ja tekstiilikunstnik Kersti Villandiga korraldab Marju Bormeister kõigile huvilistele väikese monotüüpia ja siidimaali töötoa.
SIRJA-LIISA EELMA
Sirja-Liisa Eelma (1973) on maalikunstnik, kes on esinenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Oma viimastes projektides on kunstnik tegelenud ideega visuaalsest tühjusest maalikunsti keele ja vormi kaudu. 2016. aastal tunnustati Sirja-Liisa Eelma loomingut Konrad Mäe preemiaga.
KAI KALJO
Kai Kaljo (1959) on lõpetanud kunstiakadeemias maalieriala, kuid laiemalt on ta tuntuks saanud installatsiooni- ja videokunstnikuna. Kai Kaljo tähelend ja rahvusvaheline tuntus sai alguse videotööga “Luuser” (1997), mis räägib eneseirooniliselt ja sotsiaalkriitiliselt kunstniku autsaideri positsioonist.
RAIVO KELOMEES
Raivo Kelomees (1960) on kunstnik, kriitik ja kultuuriteadlane ning üks uue meedia kunsti pioneere Eestis. Ta on õppinud psühholoogiat, kunstiajalugu ja disaini Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Kunstnikuna on ta osalenud mitmetel rahvusvahelistel video- ja elektroonikakunsti festivalidel.
TIIU KIRSIPUU
Tiiu Kirsipuu (1957) on skulptor, kelle loomingu hulgas on humoorikaid inimfiguure, looduspilte, monumentaalseid ja abstraktseid teoseid. Kirsipuu on loonud mitmed tuntud avaliku ruumi skulptuurid, millest ehk nimekaim on Oscar Wilde’i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus.
KRISTI KONGI
Kristi Kongi (1985) on maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Eelmisel aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mäe preemiaga, samuti on Kongi olnud Köler Prize’i nominent (2016) ja Sadolini preemia laureaat (2013).
TARRVI LAAMANN
Tarrvi Laamann (1973) on üks väheseid eesti puulõikevirtuoose, kelle mitmevärvitrükis lehed köidavad oma elurõõmsa reggae-kultuurile viitava kujundlikkusega. Ühtlasi on ta Eestis aastaid tuntud reggae-muusika entusiasti, reggae-ürituste korraldajana ja DJ-na.
TÕNIS SAADOJA
Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes enamasti töötab fotorealistlikus stiilis. Tema maaliseeriaid läbib huvi kohatunde ja linnamaastike, kuid samuti mälestuste ja isiklike ajalugude vastu. Saadoja loomingut hinnati 2015. aastal Konrad Mäe preemiaga. Muuhulgas on ta teater NO99 laemaali autor.
LIINA SIIB
Liina Siib (1963) on kunstnik, kelle tööde aines ulatub naiselikkusest, sotsiaalsest ruumist igapäevaste praktikate, töö- ja jõudeelu mustrite uurimiseni. 2011. aastal esindas ta Eestit Veneetsia biennaalil projektiga “Naine võtab vähe ruumi”. Alates 2015. aastast on Liina Siib Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna professor.
MARE VINT
Mare Vint (1942) on graafikaklassik, kes tuli kunstiväljale legendaarsete 1960ndate kunstiuuenduste valguses. Oma loomingus kujutab Vint enamasti “ideaalmaastikku”, püüdes tabada looduse ja inimkätega loodu kooskõla.
