KKEK esitleb 2019. aasta plaane

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus loob uut visiooni järgmiseks viieks aastaks, mis lähtub Eesti kunstivälja vajadustest ja KKEKi võimalustest, et panustada kunstivälja terviklikku arengusse.

KKEKi eesmärk on olla oluliseks dialoogipartneriks kunstiprofessionaalidele, luues neile rahvusvahelisi võimalusi ning töötada kaasaegse kunstivälja mõtestamise suunal. KKEK on sõnastanud oma põhiväärtustena kaasamise ja kollektiivsuse ning kunsti autonoomia toetamise, millest lähtudes luuakse edaspidi programm ning neid järgitakse kõigis tegevustes.

“Elame poliitiliselt keerulisel ajal, kus ühelt poolt ähvardab Euroopat ja maailma parempopulism ja samal ajal kultuurivaldkonda surve muutuda meelelahutuslikumaks. Kunst on oluline vahend avatud mõtteviisi ja demokraatia toetamiseks ning kui mõelda Eesti kunstiväljale kitsamalt, siis õnneks on meil olnud privileeg suhteliselt sõltumatu ning kriitilisena püsida. Eesti kunst on kõnekas ja aina edukam rahvusvaheliselt, seega tuleks tugevdada struktuurset koostööd ja kaasamist, et võimestada kunstnike ja kunstiprofessionaalide tegevust,” kirjeldab Maria Arusoo sõnastatud põhiväärtuste lähtekohti.

Kaasamine ja kollektiivsus tähendab, et KKEK on avatud ja loominguline platvorm, dialoogipartner ja väljundilooja kunstnikele ja teistele erialaprofessionaalidele. KKEK toetab kaasaegse kunsti väljal soolist, vanuselist, regionaalset mitmekesisust ja panustab sellele, et varasemad koostööd jätkuksid või leiaksid uued väljundid. KKEK peab oluliseks kollegiaalsust ja näeb teiste kunstiinstitutsioonide tugevnemist Eesti kunstivälja arengu toetajana. Oma projektides väärtustab KKEK ühist mõtlemist ja tegutsemist.

Kunsti autonoomsuse toetamine tähendab, et kunstiinstitutsioon on turu nõuetest sõltumatu, jättes võimaluse KKEKile katta neid alasid, millega ei riik, ühiskondlik sektor ega eragaleriid ei saa tegeleda peamiselt majanduslikel põhjustel, kuid mille puudumisel ei saa rääkida orgaaniliselt arenevatest kunstiprotsessidest ning initsieerida avatud ühiskonnale omast vaba ning arenenud mõtteviisi. KKEK ei pea mõisteid nagu võistluslikkus, innovaatilisus ja individuaalne vastutus kultuuri hindamisel peamisteks väärtuskriteeriumiteks.

PROGRAMM 2019:

EESTI PAVILJON VENEETSIA BIENNAALIL

10. mail avatakse Kris Lemsalu näitus “SÜND V” uues Eesti paviljonis 58. Veneetsia biennaalil. Lemsalu projektiga töötab rahvusvaheline kuraatorite, kirjutajate ja kunstnike tiim, kuhu kuuluvad Andrew Berardini, Irene Campolmi, Sarah Lucasja Tamara Luuk. Näitus jääb avatuks 24. novembrini ja hetkel on käimas läbirääkimised projekti Eestisse toomiseks. Aasta lõpus avaneb Kris Lemsalu näitus KW Berliinis, mis on üks olulisemaid kunstiasutusi Euroopas. Veneetsia biennaali Eesti paviljon on Eesti riigi kõige suuremahulisem ja olulisem rahvusvaheline kunstiprojekt, mida alates 1999. aastast korraldab KKEK.

AVATUD PROGRAMM JA NÕUSTAMINE

Esimest korda avab KKEK oma väliskülaliste programmi koostamise ametlikult kõigile soovijatele. Selleks tuleb täita vorm siin ja panna kirja, milliste välisekspertide kutsumist ja miks soovitakse. KKEK ei saa garanteerida kõigi ekspertide Eestisse jõudmist, kuid kõiki soove võetakse arvesse edasiste koostööde loomisel. 2019. aastal on KKEKil plaanis uuendada kodulehte ja tegeleda senisest regulaarsemalt kõigi huvitatud kaasaegsete kunstnike nõustamisega ja nende portfooliote kogumisega. Avatud programmi eesmärk on välja kaasamine otsustusprotsessidesse ja ebavõrdsuse vähendamine kunstiväljal.

EV100 KUNSTIPROGRAMMI LÕPETAMINE

23. veebruaril lõpeb pidulikult EV100 kunstiprogramm. KKEK on olnud Riigikantselei partner EV100 kunstiprogrammi koordineerimisel alates 2015. aastast. Programm on osa KKEKi eesmärgist arendada kaasaegse kunsti alast tegevust Tallinnast väljaspool. EV100 järeleluna on plaanis edaspidigi kaasata kunstiprogrammis kaasa teinud kunstnikke ja kunstiasutusi, näiteks on tulekul lühiintervjuud kaasaegse kunsti uudiskirjas.

EESTI KUNSTI AJALOOLINE JA TEOREETILINE MÕTESTAMINE

Oluline rõhk KKEKi tegevusel kandub kunstiajalooliselt olulise arhiivi kaasajastamisesse ja avamisse. Täieneb ja muutub kaasaegsete kunstnike andmebaas KKEKi kodulehel ning kõiki kunstnikke kutsutakse üles oma portfoolioid KKEKi arhiivi saatma. Ilmumist jätkab kaasaegse kunsti uudiskiri, mille eesmärk on muuhulgas täiendada kaasaegse kunsti diskursust oluliste artiklite tõlkimise ja tellimisega ning pakkuda kõneplatvormi kunstnikele. Veebruari lõpust aprillini toimuvad kinos Artis videokunsti õhtud, mida kureerivad rahvusvahelise ja Eesti videokunsti põhjal Monika Lipsic (27.02), Vanina Saracino(20.03) ja Sepake Angiama. Aasta teises pooles ilmub kogumik “Nullindad” Eesti kunstielust 2000ndatel, mille toimetaja on Rael Artel, ning jätkub loenguseeria “Rahvusvaheline laeng” koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

KURAATORINÄITUSED

2019. aastast muudab KKEK senist lähenemist KKEKi töötajate kuraatoriprojektidele ning tuleb välja uue kooskureerimise mudeliga. 1. novembril avatakse KKEKi tiimi kureeritud näitus EKKMis. Hetkel on juba avatud KKEKi kuraatori Marika Agu kureeritud Kadi Estlandi ja Netti Nüganeni näitus “oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde” Tartu Kunstimuuseumis. Suvel on plaanis koostöö Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliprogrammiga. Kuraatorinäituste eesmärk on täiendada ja rahvusvahelistada Eesti kaasaegse kunsti välja.

VÄLISSUHTLUS JA REGIONAALNE KOOSTÖÖ

KKEK jätkab väliskuraatorite ja -kirjutajate toomist Eestisse. Viimastel aastatel on lisaks rahvusvahelisele Lääne kunstiväljale tõusnud KKEKi fookusesse Põhja- ja Baltimaade kunstiväli. NBC programmi raames toimub praktikaprogramm ning uurimisreisid kuraatoritele Eestisse, Soome ja Rootsi. 2019. aasta eesmärk on kaasata välisprogrammi rohkem Ida-Euroopa kunstivälja. Välissuhtluse eesmärk on, et Eesti kunst oleks osa rahvusvahelisest kunstipildist ja dialoogis regiooni kunstiväljaga.

KONKURSID JA TÖÖKOHTADE LOOMINE

KKEKi eesmärk on luua Eesti kaasaegse kunsti väljale rohkem töö-, praktika-ja stipendiumivõimalusi. Sel aastal töötavad WIELSi residentuuris kunstnikud Anna Škodenkoja Tõnis Saadoja, uus konkurss avaneb suvel. 58. Veneetsia biennaali Eesti paviljoniga hakkab töötama rahvusvahelisel praktikakonkursil valitud assistent. Samuti korraldab KKEK juba neljandat aastat järjest umbes kümmekonnale tudengile praktikat Eesti paviljonis Veneetsia biennaalil (tähtaeg kandideerimiseks 1. veebruar). Kaasaegse kunsti uudiskiri tellib kunstivälja mõtestavaid artikleid, luues nii tasustatud võimalusi kunstist kirjutajatele.

KKEKi tegemistega saab kursis hoida KKEKi kodulehel, Facebookisj a Instagramis ning liitudes kaasaegse kunsti uudiskirjaga.