KKEKi aastakokkuvõte 2019

2019. aasta oli KKEKi jaoks seotud mitmete suurte projektidega: Eesti paviljon 58. Veneetsia kunstibiennaalil, arhiivi ja veebi arendus ning EV100 kunstiprogrammi lõpetamine kunstnike kooliprojektiga. Kõik meie tegevused toetavad KKEKi peamisi eesmärke: Eesti kunstnikele rahvusvaheliste võimaluste loomine, Eesti kunstivälja arendamine ja rahvusvahelistumine ning kaasaegse kunsti arhiivi haldamine ja kaasajastamine. 
 
Sel aastal oli peafookus 58. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljonil, Kris Lemsalu „Birth V – Hi and Bye“, mida külastas rohkelt kunstituriste, kuraatoreid, -kriitikuid, -tudengeid, õppejõude ja -kogujaid nii individuaalselt kui ka gruppidena. Paralleelselt käis Eesti kunstiväljaga tutvumas umbes 60 väliskülalist (kuraatorid, kunstnikud, kirjutajad), kellele KKEK koostas eriprogrammi. Aasta jooksul pani KKEK väliskülalised kontakti vähemalt 44 erineva kunstniku ja kuraatoriga, lisaks külastasid nad Eestis avatud näituseid ja tutvusid KKEKi arhiiviga. 
 
Lisaks Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kajastustele ilmus lõppeval aastal rahvusvahelises meedias põhjalik käsitlus kunstnik Mare Vindi loomingust Los Angelese kunstikriitiku Andrew Berardini sulest tunnustatud ajakirjas Mousse; Kate Browni portreelugu Kris Lemsalust loetuimas kunstiportaalis Artnet News. Näitusest „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ EKKMi ootamatust sulgemisest kirjutas rahvusvahelises kunstiportaalis AQNB kriitik Steph Kretowicz. Mainitud kirjutajad käisid Eestis KKEKi kutsel.
 
EESTI PAVILJON VENEETSIA BIENNAALIL
 
58. Veneetsia kunstibiennaalil esindas Eestit tänavu Kris Lemsalu näitusega „Birth V – Hi and Bye“ (10.05 – 24.11). Eesti näitust Giudecca saarel külastas ligi 30 000 inimest ning see jõudis oluliste kunstiväljaannete Artnet News ja Artnewspaper kümne parima Veneetsia biennaali paviljoni hulka. Kris Lemsalu on kutsutud esinema isikunäitusega Berliini juhtivasse kaasaegse kunsti näitusemajja KW Institute for Contemporary Art 2020. aasta veebruaris. Näitusega kaasnes koostöös rahvusvahelise kunstikirjastusega Mousse välja antud kataloog, kuhu on kirjutanud tekstid Tamara Luuk ja Andrew Berardini. Veneetsia biennaali Eesti paviljon on Eesti riigi kõige suuremahulisem ja olulisem rahvusvaheline kunstiprojekt, mida alates 1999. aastast korraldab KKEK.
 
EESTI KUNSTI AJALOOLINE JA TEOREETILINE MÕTESTAMINE
 
Oluline rõhk KKEKi tegevusest oli 2019. aastal kunstiajalooliselt olulise arhiivi kaasajastamisel ja avamisel. Tänavu sai KKEK EASilt toetuse uue kodulehearendamiseks, kus on paremini kättesaadavad ka arhiivi funktsioonid. Uut kodulehte esitleme 2020. aasta jaanuaris. Ilmumist jätkas kaasaegse kunsti uudiskiri, mille eesmärk on muuhulgas täiendada kaasaegse kunsti diskursust oluliste artiklite tõlkimise ja tellimisega ning pakkuda kõneplatvormi kunstnikele. Alates 2020. aastast muutub uudiskiri veebiajakirjaks, mida saab lugeda uuel kodulehel. Aasta jooksul ilmus Postimehes KKEKi töötaja Kaarin Kivirähki kunstikolumn „Raamist väljas“. Kevadel toimusid kinos Artis videokunsti õhtud, mille programmi panid rahvusvahelise ja Eesti videokunsti põhjal kokku kuraatorid Monika Lipšic, Vanina Saracino ja Sepake Angiama. Jätkus loenguseeria „Rahvusvaheline laeng“ koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

KURAATORINÄITUSED
 
Oluline roll KKEKi tegevuses on näituste korraldamisel. Meie jaoks on oluline teha koostööd erinevate näitusemajadega üle Eesti ning sel aastal oli suur rõõm töötada koos Tartu Kunstimuuseumi ja EKKMi (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi) suurepäraste tiimidega. Esimest korda kureeris KKEK kollektiivselt EKKMis näituse „Tiira-Taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ (01.11 – 30.11 (katkestatud ennetähtaegselt)). Näitus pälvis väga head tagasisidet, ilmusid arvustused Postimehes, Sirbis ning AQNB-s. Aasta alguses sai Tartu Kunstimuuseumis näha Marika Agu kureeritud Kadi Estlandi ja Netti Nüganeni näitust „oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde” (18.01 – 28.04). Kumus oli Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeli puhul avatud näitus „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ (05.07 – 10.11), kus osales KKEKi juhataja Maria Arusookuraatoriprojektiga „Mutant“, mis tõi fookusesse Aili Vindi teosed. Kuraatorinäituste eesmärk on mõtestada Eesti kaasaegse kunsti välja ja tuua sisse rahvusvaheline mõõde.
 
VÄLISSUHTLUS JA REGIONAALNE KOOSTÖÖ
 
KKEK jätkas väliskuraatorite ja -kirjutajate toomist Eestisse (vastavad numbrid on ära toodud eespool). Viimastel aastatel on lisaks rahvusvahelisele Lääne kunstiväljale tõusnud KKEKi fookusesse regionaalne kunstiväli: Põhjamaad ja Ida-Euroopa. NBC programmi raames toimus praktikaprogramm, kus osalesid sel aastal Aleksandra Kiskonen, Ellen Vene ja Keiu Krikmann, ning uurimisreisid kuraatoritele Eestisse ja Soome. KKEKi töötajad külastasid järgnevaid riike: Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ukraina, Gruusia, Venemaa, Holland, Läti, Soome, Sloveenia, Šveits, Norra, kus nad kohtusid oluliste kunstiinstitutsioonide esindajatega, tutvustasid Eesti kunsti ja sõlmisid koostöid tulevikuks. KKEKi kutsel käisid Soomes ja Venemaal uurimisvisiitidel Eesti kuraatorid ja kriitikud: Ann-Mirjam Vaikla, Rael Artel, Marian Kivila, Indrek Grigor ja Evelyn Raudsepp. Välissuhtluse eesmärk on, et Eesti kunst oleks osa rahvusvahelisest kunstipildist ja dialoogis rahvusvahelise ning regionaalse kunstiväljaga.

EV100 KUNSTIPROGRAMMI LÕPP JA KUNSTNIKUD KOOLIDES
 
Sel aastal lõppes EV100 kunstiprogramm, milles KKEK oli Riigikantselei partner kunstiprogrammi koordineerimisel alates 2015. aastast. EV100 jätkuprojektina kestis kevadest sügiseni projekt „Kunstnikud koolidesse“, millest sai kokku osa ligi 1800 õpilast. Koolinoori ja kunstnikke kokku toonud algatus jõudis kokku 28 kooli üle Eesti, kus käisid oma tööst ja loomingust rääkimas 23 kunstnikku ja kunstitöötajat: Marge Monko, Liina Siib, Annika Haas, Art Allmägi, Kaido Ole, Kristi Kongi, Flo Kasearu, Varvara Guljajeva, Mar Canet, Tanel Veenre, Tiit Pääsuke, Mihkel Ilus, Maarja Tõnisson, Taaniel Raudsepp, Anneli Porri, Joanna Hoffmann, Henri Hütt, Brit Pavelson, Tamara Sergijenko,  Darja Andrejeva, Rael Artel, Brigita Reinert ja Peeter Talvistu. Programm oli osa KKEKi eesmärgist arendada kaasaegse kunsti alast tegevust Tallinnast väljaspool.
 
KONKURSID JA TÖÖKOHTADE LOOMINE
 
KKEKi eesmärk on luua Eesti kaasaegse kunsti väljale rohkem töö-, praktika-ja stipendiumivõimalusi. Sel aastal töötasid WIELSi residentuuris kunstnikud Anna Škodenko ja Tõnis Saadoja, järgmiseks aastaks on osalema valitud Tanja Muravskaja ja Anu Vahtra. Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil valvasid kuue kuu jooksul 13 tudengit, kelle tööd toetasid Kultuurkapital ja Erasmus+. Kaasaegse kunsti uudiskirjas ilmus mitmeid kunstivälja mõtestavaid artikleid, luues nii tasustatud võimalusi kunstist kirjutajatele.
 
KKEKi tegemistega saab kursis hoida KKEKi kodulehel, Facebookis ja Instagramisning liitudes kaasaegse kunsti uudiskirjaga. 2020. aasta plaane esitleb KKEK jaanuari keskel.