Kes võidab Köler Prize`i?
Kes võidab Köler Prize’i?
Teadagi ei määra ühtki auhinda kunstnike looming ega andekus, vaid ikka salajased kokkulepped ja tagatubade Rosimannused. KKEK uuris eelnevate võitjate ja praeguste nominentide taustu ja leidis kõikvõimalikke ideid uuteks vandenõuteooriateks. Palume järgnevaid oletusi võtta pigem humoorikate mõttemängude kui tõsiseltvõetavate ideedena!
1. Meedium
Millist tähtsust võib omistada näitusel väljas oleva töö teostusele võitja valimisel? Siiani on Köleri auhinna võitnud kunstnike – Jevgeni Zolotko, Flo Kasearu, Jaanus Samma ja Jass Kaselaan – võidutöid iseloomustanud sõna „installatsioon”. Kokkusattumus? Ei usu.
2. Sugu
Eks ta ole, Köler Prize’i kipuvad võitma mehed ja enamasti (kuigi mitte sel korral) on nomineeritud rohkem mehi, vähem naisi. Ent eks mõnikord olegi nii, et parim naine on bioloogiline mees ja mõni mees on bioloogiliselt naine. Nii võttes kohe sugude balanss muutub, või mis?
3. Vanus
Millist salajast kokkulepet peidab endas fakt, et kõigi Köler Prize’i võitjate sünniaastad mahuvad üsna lühikesse ajavahemikku, 1981–1985? Enne 1980. aastat sündinud kunstnikud pole kordagi auhinda võitnud, kuigi on kandideerinud (nt Dénes Farkas, Kiwa, Marko Mäetamm, Johnson ja Johnson). Sel korral on nominentide vanuseline koosseis eriti ühtne, mahtudes ajavahemikku 1980–1986, jättes seniste võitjate sünniaastate vahemikust napilt välja vaid Kristiina Hanseni (1986) ja Tanel Randeri (1980). Siiski paistab, et 1980. aastate esimesel poolel sündinud kunstnike diktatuurile Köler Prize’il lõppu ei paista.
4. Akadeemia
Millist mõju omab otsuste langetamisel kunstniku alma mater? Nagu näeme eelnevate võitjate puhul, on peaaegu kõik olnud rohkem või vähem seotud Eesti Kunstiakadeemiaga (v.a ainult Tartu kooliga Jevgeni Zolotko). Sel korral domineerib üsna kaalukalt EKA fotoosakond – Kristiina Hansen, Anu Vahtra, Ivar Veermäe. Niisiis soovitame kõigil Eesti kunsti hallide kardinalide otsijail pöörata pilgud mainitud osakonna struktuuridesse. Millised võimalused jäävad sellisel juhul Tartu Ülikooli bakalaureusega, nüüd EKA doktorikandidaat Tanel Randerile või ka EKA skulptuuriosakonna kasvandikule Edith Karlsonile? Kuid siiski – ka skulptuuriharidusega kunstnikud on kahel korral (mis tähendab juba pooltel kordadel) auhinna võitnud. Nii et ehk on fotoosakonna sissetoomine hoopis kaval nipp skulptorite vandenõu katmiseks?
5. Teaduskraad
Kas kõrge teaduskraad tagab kunstnikule edu? Eelnevate võitjate seas on vaid üks bakalaureus, kaks magistrit ja üks doktorikraadi omandav kunstnik. Vaadates tänavusi kunstnikke, omandab doktorikraadi vaid Tanel Rander. Samuti on võimalik, et liiga kõrge haridustase on vabameelsel kunstiväljal hoopis takistuseks – miks muidu ei saanud sel juhul auhinda samuti doktorantuuris õppivad Margus Tamm, Kristina Norman või Kärt Ojavee?
