After the Wall
Kunst ja kultuur postkommunistlikus Euroopas
Moderna Museet, Rootsi, Stockholm
Kuraatorid: Bojana Pejic, David Elliott, Iris Müller-Westermann
16. oktoober 1999–16. jaanuar 2000
"Näitus valmis koostöös osalevate riikide Kultuuriministeeriumite ja Sorose Kaasaegse Kunsti Keskustega.Ekspositsioon heidab valgust nii visuaalsele kunstile, filmile, fotograafiale kui videole, mis on valminud Ida- ja Kesk-Euroopas ja endises Nõukogude Liidus pärast Berliini müüri langemist ja perestroikat. Näituse eesmärk on defineerida olevikku läbi muutuste, mis leidsid aset minevikus. Tähistades kümne aasta möödumist Berliini müüri füüsilisest langemisest on selge, et pildid pole inimeste psüühikast kadunud ei idas ega läänes."
(Moderna Museet kodulehelt)
"Inessa Josing alustas oma loomingulise tööga sõna otseses mõttes tänavatel. Samal ajal, kui ta õppis Eesti Kunstiakadeemias 1993. aastal, alustas ta vaateakende dekoreerimist kohtades, kus neid ei saanud ignoreerida – Viru tänaval ja Raekoja platsis.
Josingu aknad on pilkupüüdvad ja tihti šokeerivad, kasutades tegelaskujusid, kes mängivad hea ja halva maitse piiril. Näiteks Jeesus mootorrattal teel Kolgatasse."
Heie Treier “After the Wall” kataloogist
"Kai Kaljo kõige tuntum töö on tema esimene video “Luuser” (1997), mis valmis näituseks “Funny versus Bizarre”. Aastaid kunstiga töötades avastas ta, et kõige naljakamad asjad tema elus ongi faktid tema elust. Esitades neid inglise keeles, muutusid need veelgi naljakamaks."
Heie Treier “After the Wall” kataloogist
Liina Siibi “Süütuse presumptsioon II” 1997
“Siin see on – lapsed ujuvad metallist kastis, mis on täidetud musta veega. Soojus, oskus, haavatavus tumedas, külmas, kindlas raamis. Süütuse presumptsioon ühel pool ja ebainimlikud iseloomuomadused, mida me kutsume tõenäoliselt kultuuriks, teisel pool. Kas nende vahel on mingi vasturääkivus või otsin ma kuritegu, mis sooritati juba sajandeid tagasi? Kultuur võtab meid kõiki omaks. Koos kõigi oma tagajärgedega. Samas lohutab meid endiselt illusioon sellest, et kunagi lapsepõlves või paradiisis olime me süütud.”
Johannes Saar “After the Wall” kataloogist
"Jah, Berliini müür võis langeda, aga on teisi müüre, mis lahutavad inimesi ja ühiskonda. Müüre, mis varjavad meid iseenda eest. Jaan Toomik pole kunagi olnud ühelgi pool neid müüre – ta tunnistab nende olemasolu ja kõnnib nende tippudel."
Raoul Kurvitz “After the Wall” kataloogist
Näitus oli hiljem üleval ka Ludwigmuseumis, Budapestis (2000) ja Hamburger Bahnofis, Berliinis (2000-2001).
Eesti kunstnikest osalesid Inessa Josing (installatsioonid poeakendel), Kai Kaljo („Luuser“), Liina Siib („Süütuse presumptsioon II“) ning Jaan Toomik („Isa ja poeg“).
Näitusega kaasnes kataloog “After the Wall: Art and Culture in Post-Communist Europe.” Kataloogi andis välja Moderna Museet. ISBN 9171006060, 9789171006066.
Näitus valmis koostöös osalevate riikide Kultuuriministeeriumite ja Sorose Kaasaegse Kunsti Keskustega.
