KRIITIKA - Annika Toots. Lõks. KUNST.EE 2012, 2, 57-59

Annika Toots kafkalikult Dénes Farkase isiknäitusest "Päev, mida ei ole olemas".

Kuidas kujutada ühte neist unenägudest, milles sa ei saa ennast liigutada ega karjuda? Kuidas kujutada lõksusolemist staatilises vaakumis, mis on su enda elu? Dénes Kalev Farkas kujutas seda olukorda oma hiljutisel isiknäitusel Hobusepea galeriis ühe korduva nurgamotiivi abil. Nurk, millest ei saa mööda vaadata, mis kummitab ja sunnib meid küsima: "Mis seal nurga taga siis on? Kas seal on trepid? Kas nende treppide kaudu pääseb sellest ahistavast ruumist minema? Kas väljapääsu üldse ongi?" Astudes galeriisse, siseneme kunstniku unenäkku. See ei ole õnnelik, värviline ega seiklusterikas unenägu. Vastupidi – pigem on tegemist õudusune- näoga, mille lõppeesmärk on panna meid silmitsi seisma meie endiga. Üritan rakendada empaatiat, kuid see viib mind vaid rohkem kaasa mingisugusesse hullumeelsesse valgete seinte ja vaikusega täidetud painajasse, mis ähvardab mitte kunagi lõppeda. Lahkun, sest sellise unenäo igavene kestmine võib halvasti lõppeda. Hiljem, öösel, tuleb unenägu siiski tagasi – selles on üks tuntud õppejõud, kes ütleb: "See ei ole nurk." Ent mis see siis on?

Anders Härm on kuraatorina üldistanud, et Dénes Farkas ei pildista mitte lihtsalt ruumidest mudeleid, vaid seda, mida need ruumid tegelikult sümboliseerivad.1"Päev, mida ei ole olemas" koosneb neljast tööst, millest kõik sisaldavad ühte või mitut fotot ühe ruumi pabermudelist. Fotodel on selle ruumi nurka kujutatud erineva suuruse, fookuse või vaatenurga alt. Ekspositsiooni avab Farkase arranžeeritud nn düsfunktsio- naalne mäng: naelaga seinal rippuvad pabervoldikud, mis moodustavad geomeetrilise mustri ning sisaldavad definit- sioone sõnaraamatust. Kõiki töid saadavad tekstid, mis viitavad sellele, et mida näitusekülastaja seintel kohtab, on ühe unenäo visualiseering. Tegemist ei ole aga mingi sellise ruumiga, mida saaks kuidagi täpsemalt identifitseerida. Tekib isegi küsimus, kas fotodel on kujutatud ühte ja sama nurka või on need neli erinevat nurka, mis ümbritsevad nende keskel seisjat. Viimasel juhul on tegemist lõksuga, millesse külas- taja on pahaaimamatult sisenenud ning millest väljapääsu ei ole. Selged või aimatavad viited sotsiaalsetele ja poliitilistele teemadele, mida varem Farkase ruumimudelitest välja lugeda võis, tunduvad seekordsel näitusel puuduvat.

Dénes Farkas on oma viimastel aastatel valminud miniatuursete pabermudelitega loonud omaette maailma, mille puhul saab paralleele tõmmata saksa skulptori ja fotograafi Thomas Demandiga. Ent erinevalt Demandist, kes oma pabe- rist ja papist mudelite kaudu reaalsust fabritseerib, ning tema kirevatest makettidest, mille ta pärast fotojäädvustust hävitab, on Dénes Farkase mudelid minimalistlikud ja abstraktsusele kalduvad. Demand kasutab oma fotode alusena stseene argielust, tähtsamaid meediasündmusi, mida ta pabermudeli näol taasloob – ta on osav illusionist. "Päev, mida ei ole ole- mas" ei esita meile aga demandlikku tervikut – see jääb meie eest ohtlikult varjatuks. Illusioon ei ole täielik ega üldsegi taot- luslik. Farkas ei ürita oma mudelite abil reaalsust peegeldada, tema mudelid representeerivad pigem ideedemaailma, mis eksisteerib paralleelselt argielu reaalsusega. Mõlema kunstniku jaoks on mudeliloomine aga osa nende loomeprotsessist.

Farkase näitus "Päev, mida ei ole olemas" avati Hobusepea galeriis 29. veebruaril – päeval, mis tänu väljamõeldud reeglitele eksisteerib vaid igal neljandal aastal. Farkas on maininud, et tema meelest on ühiskond ummikus, sest liiga palju kesken- dutakse reeglitele.2Ühed reeglid asendatakse teistega ja helget tulevikku ei paista tema arvates olevat. Võimalik, et "Päev, mida ei ole olemas" sümboliseerib seda ummikut, uste ja aken- deta vaakumit, millesse ka külastaja kutsutakse. Võimalik, et tegemist on Dénes Farkase isikliku lõksuga. Kunstnik on tunnistanud, et on mõelnud oma kunstnikukarjääri lõpeta- mise peale,3sest kunsti tegemine on kui lõks. Mitte lõks, kust välja ei pääse, vaid lõks, mis paneb pidevalt küsima: "Mis on selle kõige mõte?" Kuigi Farkase töid on alati iseloomustanud teatud äraolek ja kunstniku distantseeritus oma tööde suhtes, on "Päev, mida ei ole olemas" siiski võrreldes eelnevate näitustega pealetungivalt isiklik. Põhjus on selles, et meil igaühel on oma lõks, millest vahel on võimatu välja pääseda. See lõks sunnib meid pidevalt mõtlema selle peale, mis seal nurga taga olla võib. Sageli me jäämegi sellele mõtlema ning ilmselt ei saa seda mitte kunagi teada.

Seda Farkase isiknäitust võiks iseloomustada puudumise esteetika mõistega. Puudub tervik, puudub väljapääs, puudub vastus küsimustele ning kokkuvõttes puudub ka kõnealune päev. Kõige puudumist markeerib aga minimalistlik ekspositsioon, milles korduv nurgamotiiv suudab tekitada hirmu ja ärevust nii oleviku kui ka tuleviku suhtes. Just puudumine on näitusel kõige teravamalt mõjuv element, mis haa- rab vaataja kaasa abstraktsesse ja defineerimatusse skeptilisusse. Puudumine on see, mis tuleb temaga galeriiruumist kaasa ja paneb teda oma hirmudele otsa vaatama. Farkase pessimism on poeetiline, kuid kummitama jääv.

Annika Toots on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse magistrant

1 Anders Härm, Dénes Farkas Linnagaleriis. – Sirp 28. I 2009.
2 Diana Dreving [intervjuu Dénes Farkasiga]. Klassikaraadio, Delta 5. III 2012.
3Andreas Trossek [intervjuu Dénes Farkasiga], Elu võimalikkusest pärast surma. – Sirp 3. IX 2010.