Katja Novitskova
Katja Novitskova (1984) tegeleb oma loomingus evolutsioonilise arengu kujutamisega, kasutades materjalina internetist pärit visuaalseid andmeid. Ta on üks esimesi kunstnikke, kes 2010. aastate alguses hakkas tegelema internetijärgse temaatikaga ja kujundama selle esteetikat. Novitskova looming paikneb visuaalkultuuri ja ulme ristpunktides, luues ebamugavust ja võõristust sci-fi-fantaasia ja igapäevase tegelikkuse ühtesulamisel. Oma näitusi vormistab üldiselt installatiivses võtmes, kasutades peamise meediumina fotoskulptuure.
Novitskova esimesi kunstiteoseid „Post Internet Survival Guide 2010“ on omas valdkonnas teedrajav käsiraamat, mis pakub lahendusi, kuidas tulla toime olukorraga, milles internet on kujunenud eksisteerimise eeltingimuseks ja sealtkaudu on inimese tajud üle ujutatud märkide laviiniga. 2017. aastal esindas Katja Novitskova Eestit 57. Veneetsia biennaalil näitusega „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“, mis tegeles kaasaja digikultuuriga, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikust, mil maailma ei ole enam olemas niisugusena, nagu teda tunneme. Siit tulenevalt tekkisid küsimused kõrgtehnoloogilise reaalsuse äratundmise kohta – kes söandaks öelda, et päriselu ongi ulmefilm ja tulevik on praegu?
Katja Novitskova on õppinud semiootikat Tartu Ülikoolis, uut meediat Lübecki Ülikoolis ja graafilist disaini Sandbergi Instituudis Amsterdamis. 2013–2015 osales Novitskova residentuuris Rijksakademies Amsterdamis. Novitskoval on personaalnäitusi toimunud mitmel pool maailmas: Shanghai Projectis (2017), New York City Hall Parkis (2017), Kunstverein Hamburgis (2016), Kraupa-Tuskany Zeidleri galeriis Berliinis (2014), Bard Center for Curatorial Studiesis New Yorgis (koos Timur Si-Qiniga) (2012) ning Arcadia Missa galeriis Londonis (koos Amalia Ulmaniga) (2012). Samuti on ta olnud kaastegev rahvusvahelistel suurnäitustel, näiteks New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis (MoMA-s) (2015) ning Berliini (2016) ja Lyoni biennaalidel (2015).