KRIITIKA - Erki Kasemets ja 12 küsimust. – kunstikeskus.ee, 2002 [http://www.kunstikeskus.ee/galerii/galerii_isiksus_kasemets.htm]

– Kes ma selline olen
Ega täpselt ei teagi. Proovin selle elu jooksul välja selgitada. Formaal-juriidiliselt olen Erki Kasemets, 3690630022x ja haridusttõendavate dokumentide järgi lavastuskunstnik ning kunstimagister.

– Kuidas mind ära tunda, kui tänaval vastu tulen
Minu olekust. Just see peakski vaikimisi ütlema, et jah tõesti - mina.
Tunduvalt sagedamini on võimalik tänaval kohtuda minu mitteolekuga.

Mingi (kile)kott võib käes olla. Näiteks tühjade piimapakkidega. Kuigi viimasel ajal ei saa ka selle tundemärgi peale enam kuigi kindel olla.

– Kuidas sai minust kunstnik
Kukkusin keskkooli matemaatika-füüsika eriklassi eksamitel läbi. Siis proovisin kunstiklassi. Üks õpetaja juhuslikult tundis mind ja võttis sinna vastu. Kuigi natüürmordijoonistus oli pingereas konkurentsitult viimane.

– Millega ma veel olen tegelenud ja tegelen
Kokku liites selgub, et ainuüksi söömine võtab elust nii mõnegi aasta. Ja veel mitu aastat läheb ühest kohast teise liikumisele.

Olen käinud noole- ja mälumänguturniiridel ning sõjaväes.

– Minu tavaline tööpäev näeb välja nii
…et tööpäevast saab mõnikord ka töööö.

Pärast ärkamist natuke aega oma toas. Natuke arvuti taga, vaatan kirju - püüan vajadusel vastata. Mingil ajal lähen toast välja. Väike tiir linnas. Pisitoimetused, näiteks paljunduses. Keldrisse. Teen piimapakke või midagi muud. Vahepeal käin veel korra või paar väljas. Öösel jalutan ärkamiskohta tagasi. Või ei jaluta. Kui jalutan, õmblen näiteks mõne nööbi või istun niisama kirjutuslaua taga. Kui ei jaluta, ärkan järgmisel päeval teises kohas.

– Ülevaade minu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest
Olen pakendite baasil välja mõelnud moodulsüsteeme, kus näiteks värvitud joogipurkidest saab virna ladudes moodustada erinevaid kujutisi, maalinud aastate jooksul tuhandeid liitriseid piimapakke, korraldanud kümmekond polügoonteatri etendust (see on teatrivorm, kus põhiline on selles osalejatele pakutav keskkonnaelamus), teinud kujundusi „päris" teatrites, esinenud performance´itega, koostanud kunstnike rühmituse "Vedelik" ajakirjanumbreid, dokumenteerinud oma elu - näit. kirjutanud üles päevasündmusi (K.A.K.K.III - kõikide asjade kirjapaneku koht, piimapaki külje formaadis papitükk iga elupäeva tarvis), ehitanud kineetilisi objekte jne. Vt. www.tv.ee (klikka KINO, siis Erki Kasemets).

– Mida pean oma suurimaks saavutuseks
12204 elupäeva (seisuga 27.11.02).

– Mis mulle mu enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi
Kõige rohkem meeldib enesekriitika. Igasugu põhjendamatu paduoptimism tekitab teatavat õudu. Kõige vähem meeldib liigne enesekriitika. Võib halvata tegutsemistahte täielikult ja tekitada hulgaliselt muid jamasid.

– Minu lemmikkunstnik, -teos
Aeg-ajalt ikka esineb üksikuid kunstnikke, kelle loomingule justkui "pihta ei saa". Viga võib olla minus. Kõik ülejäänud aga reeglina meeldivad. Otsene kellegi-millegi fänn ma siiski pole ja kunstialbumeidki kodus vähevõitu. Uhkeim neist, mida juhuse tõttu au omada, on pärit aastakümnete tagant - mitmekilone Walt Disney elu ja loomingu ülevaade. Ning seal on näiteks foto, kus Salvador Dali tema stuudios tööd teeb.

– Kus kohas ja mismoodi ma puhkan
Madratsil unenägusid vaadates. Neid saaks tegelikult jälgida ka ärkvel olles - kui suhtuda tervesse ellu kui suurde suikumisse, jääksid paljud pisimured puuduma ja kaoks ära kõrgenenud puhkamis- ehk lõõgastusvajadus.

– Mis mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab
Muret teevad teadmatus ja infouputus. Rõõmu valmistab mure puudumine.

– Kas tavaline võib olla eriline?
Signaal on sama. Kui lülitada vastuvõturezhiim klõpsuga ümber, saabki tavasaatest eriprogramm. Kõik inimesed on ühesugused seetõttu, et nad kõik on erinevad.

Küsitud ja vastatud aastal 2002