KRIITIKA - Ave Randviir-Vellamo. Väike Erki Kasemetsa leksikon. KUNST.EE 2013, 1, 60-62

Ave Randviir-Vellamo annab lühikese ülevaate olulisematest ideedest ja asjadest Erki Kasemetsa loomingus seoses tema seni mastaapseima isiknäitusega "Hullud päevad".

Aeg

Aeg ja selle kulgemine on Erki Kasemetsa kunstis keskseks teemaks. "Aeg kaob, rõõmud jäävad," laulis kunagi Tarmo Pihlap. Kasemetsale ei piisa abstraktsetest ja immateriaal- setest "rõõmudest", mida kunagine Eesti esijoodeldaja meile laulusõnades lubab – tema jälgib aja möödumist ning teeb selle põhjal, mida ta näeb, kirjalikke, skulpturaalseid ja instal- latiivseid märkmeid ehk jätab ajast maha ainelisi jälgi. Mingis mõttes on selliste toimingute näol aga tegemist painajaliku nõiaringiga: kiiresti mööduva aja materialiseerimise käigus kulutab kunstnik just nimelt sedasama väärtuslikku aega, mille jäädvustamise nimel ta nii palju vaeva näeb; tema aja- liku elu kulgu tähistavad esemed nagu ülemaalitud piimapa- kid, ostutšekid jms kuhjuvad ja võtavad enda alla kunstniku ateljee- ja eluruumid – minevik võtab füüsiliselt üle põranda- ja seinapinnad, mis peaksid kuuluma olevikule.

Mingis mõttes on Kasemetsa kunstilooming viinud täiesti uuele tasemele lööklause: "Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju." Tühjad pakendid, mida kunstnik oma loomingus sageli kasutab, on näiliselt ettemääratud saatusega – tehtud selleks, et neid ära kasutada, tühjaks ammutada ja seejärel minema visata. Kasemets aga on neid tühiseid esemeid kuns- tiks õilistades saavutanud selle, et osa neist kuulub nüüdseks Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni, kus see "mitte midagi" peaks vähemalt teoreetiliselt säilima igavesti ja aegade lõpuni. Sellist ajale ja kaduvikule korraldatud vingerpussi võiks ju tõepoolest lugeda väikeseks võiduks.

Piimapakk

Üks olulisematest aja tähistajatest Erki Kasemetsa loomingus on piimapakk. Tühjadest maalingutega kaetud piima- pakkidest koosneb Kasemetsa massiivseim, pidevalt täienev ja edasi arenev teos "Life-File" (1984– ). Algse idee kohaselt võrdub iga maalitud pakk ühe päevaga kunstniku elust ning Kasemetsa kunagiste sõnade kohaselt on tegemist projektiga, mille võib lõpetatuks lugeda alles peale tema surma. Kasemetsa hinnangul on umbes kaks protsenti tohutust hulgast joogipakenditest kellegi teise maalitud – tavaliselt on tema kaastöölisteks olnud teised kunstnikud, sõbrad ja küla- lised. Näitusekülastajad on seniajani saanud "Life-File'iga" vaid kaudsemal moel kontakti luua, näiteks Draakoni galerii näitusel "SSS" 2009. aastal võisid kunstihuvilised 366-ühikulisse aastaringi seatud pakkidest üles otsida oma sünnipäe- vale vastava pakendi. Tallinna Kunstihoone näitusel "Hullud päevad" avanes näitusekülalistel aga ainukordne võima- lus Erki Kasemetsa pakendatud elulukku oma panus anda – lisada "elufaili" oma kujundatud piimapakk ja muutuda seega osaks kunstniku elust ja loomingust.

Plekkpurk

Ka plekkpurke on Erki Kasemets kasutanud peamiselt just nimelt aega käsitlevates teostes, kuid erinevalt piimapakki- dest, mis oma efemeersele olemusele vaatamata on Kasemetsa käte vahel kujunenud millekski üllatavalt kestvaks ning tähistavad alati vaid ühte kindlat momenti ajas, siis plekkpur- kide peamiseks ülesandeks on olla kiirelt kaduva aja ajutise jäädvustamise ehitusklotsideks. Kasemetsa purkidest ehitatud "digitaalseid" kellasid võib võrrelda kuulsate liivamandalatega, mida suure hoole ja tööga valmistatakse vaid selleks, et need hetk hiljem rituaalselt hävitada. Nii mandalad kui Kasemetsa purgitablood tähistavad elu ja aja mööduvust – nii nagu liivast võib hetk hiljem hakata kujundama uut man- dalat, võib ka tühjadest plekkpurkidest kunstitöö lammutada või selle ehitusplokid lihtsalt ümber tõsta, et nendest uus ja hoopis erinev teos luua. Erinevalt meist endist võiksid need tähtsusetud purgikesed olla peaaegu et igavesed – igaveses taasringluses, alati osa millestki uuest.

Mälu

Inimese mälu on kummaline ja ebatäiuslik – selle infor- matsiooni talletamise ja taastamise võimekus jääb ilmselt kõvasti alla keskmisele tänapäeva sülearvutile. Peale selle, et me unustame väga kergesti, võib juhtuda, et me arvame end mäletavat asju, mis on vaid meie enda kujutlusvõime sünnitised. Mälu on kerge petta ja selle võib isegi kaotada – kaotades mälu, oleme aga kaotanud oma identiteedi ehk iseenda.

Peamine põhjus, miks Erki Kasemets vajab aja möödumise mahamärkimiseks ainelisi atribuute, ongi see, et inimmälu suudab minevikust – nii isiklikust kui ka "suurest" ajaloost – salvestada vaid piiratud osa. Kui kirjutamisega sina peal olevad inimesed peavad sarnastel põhjustel päevikut või leiavad end ühel hetkel mälestusi kirja panemast, siis visuaalkunstnikuna on Erki Kasemets püsiva(ma)ks mäletamiseks leidnud teise, tunduvalt eksperimentaalsema tee.

Kasemetsa käitumine meenutab tegelikult paljuski inimmälu toimimist – ta mitte ainult ei salvesta, vaid ka töötleb informatsiooni: info korrastamise, standardiseerimise ning lahti ja kokku pakkimise käigus tuleb tal aga paratamatult teha otsuseid ja valikuid, mille jooksul võib üht-teist tähelepanuta jääda, kaotsi minna või muunduda. Ühesõnaga, ilmneb, et me võime üritada mäletada, peamegi seda tegema, kuid tegelikult ei või me loota ka kirjapandu, mahamärgitu või "kindlasse kohta" salvestatu sisule ega kestvusele.

CD-plaat

CD-plaadid on üheks kujundlikemaist aja ja mälu tähistajatest Erki Kasemetsa loomingus. Esiteks kasutab Kasemets oma teostes mittevajalikke või mittetöötavaid CD-sid ehk siis kettaid, mis on loodud teabe salvestamiseks ja taasesitami- seks, kuid mis on muutunud kasutuks 1) kuna nad ei suuda enam oma algset funktsiooni täita ja 2) neile salvestatud informatsioon on hiljem hinnatud säilitamist mitte väärivaks. Selliste objektide olemasolu iseenesest muudab informatsiooni talletamise protsessi, selle tegeliku väärtuse ja mõtte- kuse küsitavaks.

Eelöeldule lisaks on CD-d järjekindlalt muutumas kunagiste diskettide ning heli- ja videokassettide sarnasteks tehnoloogilisteks reliktideks. Kaasaskantavate mälupulkade kõrval salvestatakse informatsiooni üha enam n-ö "pilvedesse" ehk veebimahutitesse (Google Docs, Dropbox, sotsiaalvõrgustikud jne). Suur osa praegusel digiajastul pöörlevast infor- matsioonist on sama kehatu ja käega katsutamatu kui inim- aju hämarate kurdude vahele peidetud mälestused, uned ja unistused. Nagu nimigi ütleb, on kujutavad kunstnikud alati andnud kehatule kuju, kuid üks oluline küsimus, mis Erki Kasemetsa töödest läbi kumab, on: ehk on seegi tegevus ajapikku muutumas reliktiks? Aeg kaob, ruum on muutunud abstraktsemaks kui kunagi varem – mis siis ikkagi jääb?

Ave Randviir-Vellamo on Tampere Ülikooli informatsiooni- uuringute ja interaktiivse meedia doktorant,
aastatel 2009–2011 töötas KUNST.EE toimetajana.

1Esmatrükk eesti keeles: "Kasemetsa Hääl", ajalehe koost Johannes Saar, 8. I 2013.