PRESSITEADE - Anders Härm, kuraatoritekst Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja ühisnäitusele “T” Tallinna Linnagaleriis 18.12.2008-04.01.2009

Väga keeruline on kahe sõnaga öelda, millest Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja ühisprojekt õieti räägib. Projektil on isegi nime asemel üksnes ”sümbol”, kujund, mida kumbki õieti nimetada ei suuda ega püüagi. ”Meenutades küll detonaatorit, trammivagunit, parfüümipudelit, kohvrit või mistahes muid assotsiatsioonidele avatud kujundeid meile tuttavast esemelisest maailmast, keeldub objekt lõpuni omaks võtmast konkreetsemaid nimetajaid või määratlust“, ütlevad kunstnikud ise. Kuid ometi on see müstiline „asi“ see, mis kõik käima tõmbab, mille ümber kunstnikud käivad nagu ümber palava pudru ja mille kallal rakendatakse tööle kogu EKA maalikateedri akadeemiline personal eesotsas professori, dotsendi ja tunnitasulise õppejõu Saadoja endaga.

Selle asja sünnitas endine maaliüliõpilane Kasearu kunagi ühe koolitöö raames, tänaseks on seda produtseeritud primitiivses käsitöötehnikas kokku 16 000 tükki. Kuid nagu me teame ei ole asi üldse ”asjas”, vaid ”asi” üksnes asub tegeliku Asja koha peal. Selleks tegelikuks Asjaks, millest räägitakse on õpilase ja õppejõu suhted, maalimise õpetamise võimalikkus ja võimatus, mõttekus ja mõttetus.

Flo Kasearu on pannud kolm “maaliõpetuse korüfeed” fakti ette – näidake, et te ka natuurist maalida oskate ja näidake mulle ka, kuidas te seda teete. Maalida tuli muidugi “asja”. Lähtepositsiooniks on Kasearu provokatiivne üleskutse, mis lähtub kõige traditsioonilisemast eeldusest maalikunstile - oskus maalida tähendab oskust natuurist esemelist maailma kujutada; valguse - varju, värvi ja vormi käsitlust realismi kaanoneid silmas pidades. Kogu protsess on piinliku kõikehõlmavusega üles filmitud ja kogumahus publikule kättesaadavaks tehtud. Neljanda maali tegi korüfeedelt omandatud oskuste põhiselt üliõpilane Kasearu ise. Näituse viimaseks koostisosaks on suureformaadiline (ca 2x 3,2 m) Tõnis Saadoja õlimaal, mis põhineb aerofotol Eesti Kunstiakadeemiast.

Nimetatud neli koostisosa on kontseptuaalselt erinevate suunitlustega - Flo Kasearu installatsioon on tõlgendustele avatud, intuitiivse ja eksperimentaalse kunstnikupraktika vili.

Natuurist maalitud vaikelud astuvad püüdliku sammu kõnetamaks maalikunsti pretensioonikat, raskepärast ja tänaseks juba ammu võõrandatud pärisosa, kuid teevad seda loomuliku vaatluse vahendusel. Dokumentaalfilmid on varjamatus reality-võtmes siin ja praegu kroonika kunstnike võitlusest eelpool nimetatud ajaloolise lohega. Ning neljas osa, Tõnis Saadoja maal, justkui isevalmistatud trofee eelnevate osade omavahelise lahinguala läbinule.