KATALOOG - Hanno Soans. Jaan Toomik, Isa ja poeg, 1998, 3’00’’. – EKM Digitaalkogu [http://digikogu.ekm.ee/eesti1991/fotovideo/oid-454]:

Kunstnik: Jaan Toomik
Pealkiri: Isa ja poeg
Dateering: 1998
Filmi/Videoteose pikkus: 00:03:00

Kirjeldus: Videos "Isa ja poeg" näeme eredas päikeses tühja jäävälja, millele heleda koraalihääle saatel uisutab horisondi tagant alasti mees, Toomik ise. Kaamerapilk ja lõputuna näiv gregooriuse laul, mida esitab kunstniku 9-aastane poeg, saadavad püüdlikke uisuringe lagedal jääl. Uisutaja liigub ringiratast ümber oma poja, kelle laulu me kuuleme, kuid keda ei näidata. Uisutaja hetkeline ebakindlus koos laulja murdumise piirile jõudnud häälega näib üles kruvivat peaaegu füüsilist pinget, mis hoiab vaataja tähelepanu haardes kuni uisutaja lahkumiseni horisondi taha ja laulja hääle vaikimiseni.
"Isa ja poeg" märgib autori naasmist vahetult manifesteeritud kehalisuse ja füüsilise kohaloleku juurde, mis on tema videotesse jõudunud läbi varasemate kollektiivsete aktsioonide vabas looduses. Looduse lõputud ühesuunalised performance' id on taustsüsteem, millesse Toomik taas kord haagib oma isikliku alasti keha, loovutab selle rituaalsele, pühkides sellelt samas personaalsuse jälgi. Vene kunstiteadlane Viktor Misiano on raamatus Fresh Cream märkinud, et Toomiku kunst on "tähelepanuväärne äärmise ökonoomsuse poolest". Ka videos "Isa ja poeg" on ta "jutustuse taandanud fakti konstateerimisele, visuaalsuse dokumenteerimisele ja kontseptuaalsuse enesestmõistetavale". Kuigi Toomikule on lähedasemad budistlikud elu ringkäigu teemad, on süsteem piisavalt avatud ka kristlik-religioosseteks allegooriateks. Oluline on mitte tõlgendus, vaid katarsis.
"Uisutajaga video" on töö, mida ka Eestist eemal mainitakse sageli esimesena siis, kui jutt Toomiku kunstile läheb. Alates rahvusvahelisest Ida-Euroopa kunsti suurnäitusest "After the Wall", mis toimus 1999. aastal Stockholmi Moderna Museet'is, on sellest teosest saanud Toomiku visiitkaart.

Hanno Soans