KRIITIKA - Ave Randviir, Mis on elus kõige tähtsam, küsib kunstnik Kai Kaljo. – Eesti Päevaleht 05.12.2005
Videokunstnik Kai Kaljo metafoorne maailm avaneb Kunstihoone uuel näitusel.
Kuigi Kai Kaljot on põhjust mäletada ka tema maali-, vitraaži- ja freskokunstniku aegadest, tähistab tema nimi siiski peaasjalikult sellist müstilist olendit nagu “rahvusvaheliselt tunnustatud eesti videokunstnik”. Aeg-ajalt jõuavad meediasse ka napid aruanded, millest selgub, et Kaljo on esinenud mõnel rahvusvahelisel (video)kunsti sündmusel või võitnud auhinna. Pärast “Luuserile” osaks saanud tähelepanu ütles Kaljo ühes intervjuus, et võib-olla ei tee ta videot enam kunagi. Nüüd esineb ta Kunstihoones siiani oma suurima isikunäitusega ja Eestimaa pinnal seninägemata töödega. Väljapanek kannab nime “Personaalnäitus” ja sinna on kogutud seitse Kaljo tööd, mis valminud pärast aastat 2000.
Intiimsus nurgas
Kaljo metafoorset ja eksistentsiaalset loomingut kokku võtvaks kujundiks sobib hästi tänavu valminud video “Das Wichtigste”, kus kunstnik küsib Saksamaal Schloss Wiepersdorfi avatud ateljees viibivalt rahvusvaheliselt kunstnikeseltskonnalt, mida nad oma elus kõige olulisemaks peavad. Vastuseid ja võimalusi on sama palju, kui on inimesi.
Kai Kaljo videod on oma teostuselt ja ülesehituselt nii lihtsad, et kui tuua paralleele keelega, võiks neid võrrelda täislausega - üldjuhul siis metafoorse täislausega. Kuraator Anders Härm on ühes kataloogitekstis juba nimetanud tema töid videopoeesiaks.
Peale selle, et Kaljo läheneb oma tööde ainesele poeedi hingega, võib tema videoteoseid võrrelda poeesia kui žanriga, mis suudab öelda väga väheste vahenditega väga palju. Kujundid ja episoodid, mida ta oma terava dokumentalistisilmaga on tabanud, kõnetavad vaatajat personaalselt, kuid laienevad sageli tabavaks sotsiaalkriitikaks. Ei saa maha salata ka formaadi osatähtsust. Suurel ekraanil omandavad metafoorid veelgi kõikehaaravama ulatuse ja paisuvad suuremaks kui elu ise. Kontrastina jookseb “Personaalnäituse” intiimseim video saali nurka ja ekraani varju peidetud kõrvaklappidega varustatud televiisorist.
Kõige kuulsam “Luuser”
– Julgen arvata, et Kai Kaljo on päris arvestavale osale eestimaisest kunstipublikust veidi mütoloogiline tegelane, kelle tegemiste kohta saadakse teavet peamiselt leheveergude lühiuudistest.
– Tema nüüdseks eesti videoklassikasse kuuluv läbimurdeteos “Luuser” (1997) on ka teleekraanile sattunud - üsna palju näidati seda valmimisaastal pärast Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse peapreemia saamist, mõni kuu tagasi lõpetas see video ETV kunstisaate “Aku” esimese osa.