KATALOOG - Kiwa ja KUNSTIKESKUS.EE. 12 küsimust [http://www.kunstikeskus.ee/new/galerii/isiksus/kiwa.htm]

Selles rubriigis küsitleme oma näo ja väljakujunenud iseloomuga Eesti kunstnikke ning katsume leida lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.

– Kes sa selline oled?
Tulnukas teistelt teadvustasanditelt roboti kehas. Üritan helide ja tekstidega suhestudes või neid tekitades leida universaalset algoritmi, et siit minema lennata.

– Kuidas sind ära tunda, kui tänaval vastu tuled?
Eurooplase välimusega, pikk ja androgüünne. Kindlasti torkan tänaval silma, sest elan hetkel Nepaalis ja siin ei ole palju pikki eurooplasi. Tihti kannan suuri kõrvaklappe ja päikseprille.

– Kuidas sai sinust kunstnik?
Ma tegelen nii paljude eri asjadega, et sellest saab välja tulla ainult kunst. Ilmselt oli see kõrgemate jõudude poolt nii otsustatud. 

– Millega sa veel olen tegelenud ja tegeled?
80ndate keskel, veel lapsena, hakkasin huvi tundma helide vastu ja ehitama ise instrumente. Abstraktsete, puhaste heliliste substantside maailm on siiani suurem osa minu maailmast. 90ndatel mängisin mitmetes punk-bändides, tuntuim neist eesti kiireim bänd Nyrok City. Hiljem pöördusin elektrooniliste helide poole. Praegu tegelen paralleelselt, sõltuvalt hetketujust, kas ambientsete voolavate meditatiivsete helimaastike komponeerimise või kiiremat sorti robot-pungiga. Viimast avaldab minu ja DJ Fabrique'i portaal www.robodada.com. Aegajalt teen klassikaraadios Fantaasia saadet, kus on võimalik mängida uut muusikat, mis on rohkem tulevikus (kui tavaline muusika on olevikus). Tegelen ka Eestisse ainult audiokunstile pühendatud galerii rajamisega. Lapsest saati kestab soe suhe raamatutega. Enda olulisemaks tööks pean neliteist aastat kirjutatud raamatut "Roboti Tee on Nihe" ja eesti eksperimentaalkirjanduse antoloogia "Kangelasema Toitepiim" koostamist. Kuna olen tihti rahulolematu kultuuris toimuvaga, siis olen tegelenud ka erinevate ürituste korraldamise ja kureerimisega - audiogalerii, helikunsti keskkonnad, näitused, Olematute Bändide Festival. Viimasel ajal olen teinud ka helikujundusi teatrile, järgmisena etendub aprillis Tartu Athena keskuses Sarah Kane'i näidend "Psychosis 4:48". Kahel viimasel aastal olen ka Kunstiakadeemias andnud loengukursusi ning workshoppe popkunstist. Üldse viimase tööna Eestis, 2007. aasta lõpupoole enne Aasiasse kolimist, illustreerisin Toomas Verrevi lasteraamatut Aktiva & Passiva, mis oli mulle sümpaatne oma tarbimise ja televisiooni vastase sõnumi poolest. Ma ise ei vaata juba üle kümne aasta telekat. Sooviksin ka kunagi lasteraamatu kirjutada, aga pole selleks veel nii tasemel. Kathmandu, kus ma praegu viibin, mõjub küll inspireerivalt nagu [oleks see] mõnest Astrid Lindgreni raamatust.

– Kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Sellist asja ei olegi, iga mu päev on erinev ja enamasti pole võimalik lahutada seda kunstiks, eluks, tööks ja lõbuks. Kodutuna reisin ja rändan pidevalt ringi, töötan põhiliselt rüperaaliga. Vabakutselisena kindlat töögraafikut ei ole. 

– Ülevaade sinu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest?
Muust tegevusest juba oli juttu, näitusi on olnud palju, kuigi viimastel aastatel on muusika, helikunsti ja kirjutamise arvelt neid vähemaks jäänud. Viimasel ajal on huvitavam teiste näitusi kureerida. Üks personaalnäitus üle mitme aasta peaks nüüd tulema ArtDepoos. Minu loomingut on mujal maailmas näidanud teiste hulgas ka Stedelijk Museum Amsterdamis, Yvon Lambert Gallery ja The Kitchen New Yorgis, Tate Modern ja Milch Gallery Londonis, Renaissance Society Chicago ülikoolis jne. 

– Mida pead oma suurimaks saavutuseks?
Seda, et ma hoidun saavutuste jagamisest suurteks ja väikesteks, kuna see meenutab mulle sporti. Iga hea tegu loob positiivset karmat, samas jääb iga tegu selja taha ja hajub nagu liiva sisse joonistatud mandala - sel pole mingit tähtsust, kas ma enda jaoks siis rehkendan selle suureks või väikseks. 

– Mis sulle enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi?
Mulle meeldib, kui mu keha-robot hakkab kirjutama või muusikat tegema. 

– Sinu lemmikkunstnik, -teos?
Tihti arvatakse, et mulle meeldib Andy Warhol, aga see on eksitus, Ameerikaga pole mul midagi pistmist. Hetkel meeldivad kõige rohkem Kathmandu oru väiksed budistlikud templid, mis on tekkinud anonüümsete autorite, looduse, linna ja aja koosmõjul. Üldse olulisim teos läbi elu on film "Hukkunud Alpinisti Hotell". 

– Kuskohas ja mismoodi sa puhkad?
Ei kavatse veel niipea puhata. 

– Mis sulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab?
Muret valmistab esindusdemokraatia otsedemokraatia asemel, fashismi levik ja Eestis tekkiv politseiriik, kontrollmehhanismide koomale tõmbumine Inimese kaela ümber. Rõõmu valmistab, et kõik on pidevas muutumises. 

– Mis ei ole kunst?
Mugavus.

Küsitud ja vastatud aastal 2008  

LINGID
www.nihe.ee/kiwa
www.robodada.com
www.nihe.ee
www.looming.org
www.myspace.com/kiwanoid
www.myspace.com/metabor