KRIITIKA - Allar Viivik, Kust läheb kunsti ja provokatsiooni piir? – SLÕhtuleht 11.05.2009

Pronksmehe kuldse teisiku Tõnismäele viinud kunstnik Kristina Norman väidab, et tahtis teha vaid kunsti ning kutsuda eestlasi ja venelasi omavahel leppima. Kunstnike liidu juht Jaan Elken on ausam: "Seda aktsiooni oli kunstnikel vaja korralike politseikaadrite saamiseks."

Ligi kahemeetrine ja üle kullatud mehekuju, mis sarnaneb peaaegu üks-ühele kaks aastat tagasi Tõnismäelt äraviidud pronksmehega, sai valmis kevadtalvel. Kristina Normani tehtud kuju läheb juuni alguses avatavale Veneetsia kunstibiennaalile ja on seal osa Eestit esindavast projektist "After-War" ehk "Pärast-sõda".

Provotseerib leppima

Laupäeval, 9. mail natuke pärast kella 14 viis Norman koos sõpradega kuldse mehe Tõnismäele. Normani sõnul pani ta kuju Tõnismäele selleks, et kutsuda üles vene ja eesti kogukondi dialoogiks.

"Me ei kavatsenud kedagi provotseerida," räägib eesti-vene segaperekonnas kasvanud naine. "Tahtsin just Tõnismäel alustada läbirääkimisi."

Politsei aga laadis kuju autokasti ja viis selle umbes kell 14.30 kesklinna osakonda. "Politsei röövis mu kunstiteose," väidab Norman, et pole ühtegi seadust rikkunud ning juhul kui asja nimetada kunstiteoseks, võiks avalikku linnaruumi üles panna mida iganes. "Pealegi on see juba uus kuju, mitte vana täpne koopa," ennetab kunstnik rutakalt ka võimaliku autorikaitse vaidluse.

Küsimusele, kuidas pidanuks kuldne sõdur Tõnismäel aitama kaasa vene ja eesti kogukonna rahumeelse diskussiooni arengule, kunstnikult selget vastust ei saa. "Kuju on inimestele tähtis. Praegu eesti ja vene kogukonnad ajavad igaüks oma asja. Vaidlused võiks olla rahumeelsed ja näiteks läbi ajakirjanduse," arvab ta.

Venemaa ajakirjandus juba alustas, kirjutades raevukalt kunstniku vahistamisest ja politsei jõhkrutsemisest kuju kallal.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Martin Luige sõnul ei vahistatud kedagi. Kristina Norman ja neli tema kaaslast pidid lihtsalt kirjutama seletuskirjad. "Otsus, kas ja millal algatatakse väärteomenetlus, selgub alanud nädalal," räägib Martin Luige.

Kunstnike juht kiidab heaks

Eesti Kunstnike Liidu juhi Jaan Elkeni kinnitusel on iga kunstniku unistus, et tema tegevusse sekkuks politsei. "Tubli tüdruk! Sest seda aktsiooni oli kunstnikel vaja korralike politseikaadrite saamiseks," kiidab Elken suurepärast ajastust. "Teisel kuupäeval poleks politsei vast nii kiiresti kohale jõudnud. Ning ega kaasaegne kunst pole kusagil võimu suur lemmik," leiab Elken.

Moodsa kunsti pärast Pärnu võimudega hädas olnud Mark Soosaar on Tõnismäe häppeningi suhtes kriitiline. "Väga tundlike poliitiliste asjadega mina ei tegeleks. Eesti riigivõimuga ei mängita! Minu jaoks ei ole see naljakas," kinnitab Soosaar, et laupäevasest ettevõtmisest ei saa lugeda kunstisõnumit, vaid rohkem ikkagi poliitilist provokatsiooni.

Chaplini kunstikeskuse ees seisnud peata Lenini monumendi, mille Pärnu linnavõimud ära koristada käskisid, liigitab Soosaar naljaks.

Küll kiidab etenduse heaks Öise Vahtkonna üks liikmeid Dmitri Klenski. "Olin juhuslikult kuldse pronkssõduri kohale toimetamise juures. Kohe pärast seda nägime teist vaadet – kastrul peas, puust automaat kätes, haletsemisväärne meesterahvas seisis auvalves samas kohas," vastab liikumise üks liidreid Dimitri Klenski.

Tema sõnul näitavad kaks julget minietendust Tõnismäel 9. mail, et rahval on riigis toimuvast skisofreeniast kõrini. "Nüüd tunnevad riigi kiusamist ka esimesed eestlased. Ühiskond on ärevil: me oleme ääre peal, et saame politseiriigiks."