KRIITIKA - Maria-Kristiina Soomre. Suhestuv esteetika Kumus. – Eesti Kunstimuuseumi ajaleht Agent nr. 18, 2009

Kevadel juhendas Maria-Kristiina Soomre Eesti Kunstiakadeemias vabade kunstide magistrante ning selgitab, miks võis tudengeid seejärel näha Kumus ootamatutel aktsioonidel.

Õppeaine „Erialadevaheline projekt” pidi päädima eri valdkondade tudengite ühisprojekti – ühe rahvusvahelise kunstiklassiku workshop’iga. Kuna masu tegi oma korrektiive, leidsid tudengid end kevadel ühtäkki hoopis – kohustusliku kirjandusena abiks Nicolas Bourriaud’ „Suhestuv esteetika” (Relational Aesthetics) – muuseumiga suhestumas, igaüks omal moel ja nautides täielikku väljendusvabadust. Lähtepunktiks oli Kumu kunstimuuseum: institutsioon, hoone või mõni siin eksponeeritud teos. Projektid realiseerusid maikuu nädalatel, kulmineerides muuseumiööl, mil ainuüksi Kumu kunstimuuseumi tuli rekordiline 8000 inimest.

Kontseptuaalsema lähenemisega kunsti puhul, mida enamik realiseerunud projekte oli, leiab „teos” aset kohati märkamatult – ühel hetkel on see lihtsalt „juhtunud”, ning publikul, kuraatoritel ja kaasaelajatel jääb üle võimalus tutvuda dokumentatsiooniga. Üks kursuse eesmärke oligi panna noori autoreid mõtlema oma teoste ja aktsioonide dokumenteerimisele. EKA Vabade kunstide osakonna arhiivile ootavad nüüd üleandmist kaheksa projekti dokumentatsiooni, millest mõnigi on tähelepanuväärse näitusekvaliteediga nüüdiskunsti teos. Kumus võib aga tänaseni ajada vähemalt ühe teostunud projekti – Laura Tootsi ja Kristiina Hanseni „keelukleebiste” jälgi, mis Kumu kuraatorite soovil jäid pikemalt muuseumikeskkonda ilmestama. Teos sündis kunstnike osalusprojektina, kus nii külastaja kui ka „saalitädi” rollis üritati välja selgitada muuseumirituaali aluseid – mida muuseumis teha võib ja mida mitte –, konkreetsete keelukleebiste sisu aga kajastab kunstnike telefoniintervjuud muuseumi infotöötajaga, kelle abil keelud-käsud kaardistati. Saadud info põhjal toodeti Kumu visuaalset identiteeti järgivad keelukleebised, mis paigaldati valitud kohtadesse pahaaimamatutele muuseumikülastajatele seoselühiseid tekitama. Või mida mõtleksite teie, kui silmaksite muuseumi sisenedes uksel näiteks tantsukeelumärki?

/…/