KRIITIKA - Andreas Trossek. Märkmeid ontogeneesist. KUNST.EE 2012, 2, 63-65

Andreas Trossek Londonis elava ja töötava Merike Estna isiknäitusest "Suur maal ja väike maal"

Merike Estna senine loominguline genees on hetkel kahtlemata intrigeeriv teema. 2012. aasta seisuga sisaldab selle maalija portfoolio muljetavaldavat teoste hulka, mida võiks esmapilgul omistada vähemalt kolmele kui mitte enamale autorile või liigitada sama paljudesse erinevatesse perioodidesse. On kuuekümnendate stiilis popkunsti, väikseid paberkollaaže ja maale, on neoekspressionistlikku pintslikasutust, on suuremõõtmelisi lõuendeid ja maalilistesse abstraktsioonidesse kaldumist jpm. Ilmselgelt on selle Tallinnas ja Londonis kunsti õppinud kolmekümnendatesse eluaastatesse jõudnud maalija näol tegemist kunstnikuga, kes võtab kunsti tegemist isikliku väljakutsena ja on traditsioonide ning trendidega dialoogis hulga laiemal skaalal, kui seda võimaldaks keskmisele eesti maalikunstnikule nii tuttav Tallinna–Tartu bussiliin. Olles 2000. aastate esimesel poolel Eesti Kunstiakadeemias õppides kiirelt kätte saanud n-ö oma liini, realismipõhise infantiilse (neo)popi, mida siinne kunstiväli heatahtlikult aktsepteeris, pole Estna viimastel aastatel siiski truuks jäänud "kaubamärgiloogika" gravitatsioonijõule. Nõnda ei ole ka praeguse seisuga säilinud enam mingit sissetöötatud maalitehnilist või temaatilist võttestikku, mille kohta kriitik saaks öelda "tüüpiliselt estnalik".

Isiknäitusega "Suur maal ja väike maal" näib Estna olevat oma varasemast realismipõhisest stiilist lausa täielikult loobunud. Tagantjärele tarkusena mõjub seega Estna eelmine, mitmeid kriitikuid üllatanud isikuväljapanek "Voyeur" Hobusepea galeriis 2011. aastast pigem vaheetapina, abst- raktse ning realistliku maalikeele vahelise kompromissina. Sel näitusel oli veel olemas mõnes provokatiivses (sageli pornograafilises) poosis inimfiguur kui Estna üks seniseid stampe, kuigi peidetult ja maalilistesse abstraktsioonidesse summutatult. Nüüd enam mitte. Mida me vaadata saime, on "suured maalid ja väikesed maalid", maalikunsti olemuse kunstnikupoolne otsing, maalimine kui protsess, maalitehnika kui ajend lõuendi värvidega katmiseks jne. "Kus on meie väike pop-printsess?" laiutavad Estna fännid esialgu ehmunult käsi, aga Merike ainult naeratab armsalt, nagu printsessid seda teha oskavad, ja selgitab kannatlikult. Intervjuus Annika Tootsile 4. mai Sirbis räägib ta, et Londonis tegeldakse hetkel üsna palju maalikunsti kesksete küsimustega, et maalikunstnikud Eestis käsitlevad tema hinnangul kontseptuaalselt täiesti teistsuguseid probleeme kui Londonis, kus näiteks fotorealistliku maaliga ei tegeldagi, ja et ta enda uuemates maalides käsitleb ta põhiliselt maali kui keelt, tühistades seega süžee või temaatika sootuks.

Estnat näib viimastel aastatel ajendavat küsimus, milles üldse seisneb maalikunsti roll tänases maailmas. Eufemismina maskeerib see küsimus tegelikult lihtsat identiteediprobleemi. Kes on Merike Estna? Või nagu formuleeris selle küsimuse üks tema maali pealkiri: "Just another silly painter?" (Veel üks rumal maalija?) (2010). Ühelt poolt antakse 21. sajandi alguses igale maali meediumis alustavale autorile vaikimisi eluteele kaasa "ajaloo lõpu" järgne meeleseisund, mis on rikastatud kõikvõimalike ajaloofaktidega ja teeb eos võimatuks igasuguse puhtvormilise innovatsiooni taotlemise. Teisalt koolitatakse üle Euroopa kunstiakadeemiates endiselt juurde sadu ja sadu maalikunstnikke, kelle tegevuse toel suuresti funktsioneerib globaalne nüüdiskunstiturg ja nõnda "tiksuvad" uute erakollektsioonide ning riigimuuseumide kogutäienduste näol vaikselt edasi ka lokaalsete kunstiajalugude "narratiivsed seierid" igas riigis eraldi. Kuidas viia sünkrooni universaalset neoliberaalset turukapitalismi ühe rahvusriigi keskse ja sageli "erivajadustega" kunstiväljaga, on omakorda küsimus, mille üle arutledes selguvad võimukamad figuurid, kes hakkavad juhatama muuseume, galeriisid, kunstiülikoole, erialaliite jms. Arutlused maalikunsti rolli üle on seega endiselt kunstimaailmasiseses võimuvõitluses olulised retoorilised relvad, ent mida dikteerib lõppkokkuvõttes meile meie kaasaegne maal ise? Mida räägivad maalikunsti seisust 21. sajandi maalid: mis on nende jutustatav narratiiv?The end? To be continued...?

Teisalt on Estna viimaste aastate kameeleonimängudes ka midagi kummaliselt tuttavlikku, võiks isegi öelda, et tüüpilist ja paratamatut. Kuigi noorema põlvkonna eesti maalikunstis vaevalt leidub vaikimisi teooriavaenulikumat autoripositsiooni, kui on Estnal, näib tema viimaste aastate kulgemine realistliku(ma)st maalikeelest järjest enam abstraktsionistliku(ma) maalikeeleni lausa õpikunäitena arusaamast, mida kultiveerisid mõjukamad moodsa maalikunsti teoreetikud eesotsas Clement Greenbergiga 20. sajandi esimesel poolel. Ameerika abstraktse ekspressionismi evolutsiooniline tipnemine nn maalijärgsete abstraktsioonide (inglpost-painterly abstraction), sh valatud maalidega (inglpour painting), olid piltlikult öeldes lehtedeks okstel, mis kinnituvad moodsa kunstiloo järjestikustest "-ismidest" moodustatud tüvele. Mida see puu-skeem meile jutustas? Fotograafia üleilmse levikuga kaasaegsest impressionismist algas maa- likunsti emantsipatsioon kujutatavast süžeest, ja mida ajaskaalal edasi, seda vähem oli vaatajal põhjust küsida, millest maal "räägib", sest näiteks abstraktne ekspressionism ei rääkinud enam millestki. Ka Estna värvikirevad geomeetrilised mustrimaalid ei räägi enam millestki, kuigi galerii pressiteks- tis üritatakse neid sotsiaalsesse sfääri ankurdada kas või vii- detega 1990. aastate reividele ja klubikultuuri narkootilisele atmosfäärile. Alustanud üsnagi realistliku maalikäsitlusega, on Merike Estna liikunud tänaseks arusaamani, et maal on kui keel, asi iseeneses, ja sellena tahab Estna ka maalikunsti võtta. Ontogenees kopeerib fülogeneesi.

Mida veel öelda? Eesti kunstiajaloolase positsioonist oleks lõbus genereerida lõpetuseks mõni piltlik võrdlus, et kui uue aastatuhande esikümnendi Merike Estna mõjus nagu kuue- kümnendate lõpu Malle Leis, siis tema viimase isiknäituse toel saab tõmmata vormiparalleele pigem kuuekümnendate lõpu Aili Vindiga. Aga keda need lollid naljad ikka huvitavad.Shut up and dance.

Andreas Trossek töötab KUNST.EE peatoimetajana.