KATALOOG - Juta Kivimäe, Betooni valatud lehm. – Agent 2006, 9, 6.

Neeme Külm on andekaimaid ja tegusamaid uue generatsiooni skulptoreid Eestis. Ta on viimastel näitustel (Hobusepea galeriis 2004. ja Draakoni galeriis 2006. aastal) eksponeerinud peamiselt videoskulptuure, millest säilib reeglina vaid dokumentatsioon. 2005. aastal tellis Kumu kunstimuuseum Neeme Külmilt teose muuseumi avanäitusele, jättes kõik töö parameetrid kunstniku otsustada.

“Betooni valatud lehm” on valminud Eestis ainulaadsel moel, autori idee pikaajalisel materialiseerumisel üle kolme kuu kestnud protsessis. Tulemusena võis Kumu suures näitusesaalis näha kuue tonni raskust ratastel betoonkolossi, mis väidetavalt sisaldab lehma. Vaatajate usaldusele rajatud skulptuuri on aga pakendatud ka mitmeid elutähtsaid eetika- ja moraaliprobleeme, esmasena muidugi meie, inimeste suhe nendega, kelle erinevatest elunditest saab teha midagi inimesele vajalikku.

Olen mänguasjade kaupluses märganud, et lelude hulgas polegi naljalt lehmi, sigu ega lambaid. Nad jäid vist maha kuhugi sõjajärgsesse aastakümnesse, siis ehk tehtigi maalastele viimased vestetud mänguloomad. Tänaste laste isiksustatud mänguloomad on kassid-koerad, karud, oravad ja rebased või eksootilised elevandid ja kaelkirjakud. Samas on igaüks lugenud päevalehest artikleid Eestis üha enam kasvatatavatest lihaveistest. Juurde lisatud värvifotodelt vaatab vastu erakordselt armas, vabapidamisel kasvanud looma ergas nägu ja samas võib lugeda tervet rida lihatoitude retsepte, kinnitusi, et sisefilee on parim ... Enamasti ei mõelda pikalt üksikasjade ega selle üle, kuidas saab elusloomast biifsteek.

Neeme Külm on läbinud oma teose valmimise eel euroseaduste keerulise tee. Seadus ei luba tapamajal nakkusohu tõttu müüa veist koos pea ja nahaga, kuid erafarmides pole sellise loomakeha kättesaamisega probleemi. Samas on kõikjal Euroopas aktsepteeritud etniliste gruppide traditsioonilised nõudmised loomade tapmisel, mis näevad ette aeglast piinarikast surmamist. Tegelikult keelavad seadused ka lihakeha toomise näiteks betoonitsehhi. Kuidas täpselt Neeme Külmi skulptuur Betoonprojekti Rakvere tsehhis pärast keerukaid läbirääkimisi ikkagi teostati (teose sponsoriks oli E-Betoonelement), selgub aastal 2007. Teose valmimise protsess on dokumenteeritud videos ja fotodel, kuid autor ei luba skulptuuri demütologiseerida enne aasta möödumist Kumu valmimisest.

Lähitulevikus paikneb Neeme Külmi betoonskulptuur Eesti sajandi ehitise, Kumu siseõues. Betoon nüüdisaegse ehitusmaterjalina on Kumu puhul eriliselt tähenduslik. Kumu suletud kindlusetaolises siseõues viibides võivad meenuda legendid tsivilisatsiooni varasematest perioodidest, mil eriti oluliste hoonete müüritisse suleti igaveseks elav olend. 1970. aastate algul näidati ka Eestis Sergei Paradžanovi filmi “Surami kindluse legend”, kus režissöör oli loonud mõjuva stseeni teadjanaisest, kes kuulab läbi kiviseina kindlusemüüri suletud nooruki südamelööke. Ent juba üle poole aasta kummitab Kumus Neeme Külmi skulptuuriga seotud märksa lõbusam legend. Ekskursioonigruppe maja suurima liftiga üles viies ei jäta giidid mainimata, et sügavad jäljed lifti põrandale tekitas avanäitusele veetud lehm.