KRIITIKA - Margus Kiis. Terve mõistuse tragöödia. KUNST.EE 2012, 3, 41-43

Margus Kiis annab ülevaate Sandra Jõgeva isiknäitusest "Kogutud territooriumisõjad".

Sandra Jõgeva on oma professionaalse kunstnikukarjääri algusest peale olnud originaalne, mitmekülgne, valmislahendusi mittesalliv, antiautoritaarne, töökas. Samas ka sõge, jäärapäine, kohati rumal. Kuigi ta armastab seltskonnas rääkida oma iidolitest, pole tema töödes praktiliselt kunagi mingeid ilmselgeid, uhkeid tsitaate, laene või viiteid. Kõik, mis ta teeb, ei ole geniaalne, kuid enamasti ta üllatab ja isegi jahmatab.

Jõgeva on kunstiareenil fookuses olnud sajandivahetu- sest ning tema kunstnikupersoon on selle aja jooksul oluliselt muutunud. Vaikivast ja õrnakesest printsessist on saanud lärmakas ja jõuline naine, kes ütleb, kuidas on. Kümme aastat tagasi ta lihtsalt oli ja kõik. Nüüd on ta kohalolek vägagi tuntav ja mitme meelega tajutav.

On huvitav, et tal on praegu kunstis kaks teineteisest näiliselt kaugel olevat huvi või isegi kirge: üks on sõnakunst selle kõige laiemas mõttes ning teine on skulptuur, samuti mitmes mõttes. Sõnakunstnikuna on Sandra Jõgeva nii kolumnist, analüütik, kirjanik, dokumenteerija, näitleja, lavastaja, dramaturg kui ka ideoloog. Skulptorina on ta nii idee väljamõtleja, vaatleja, kavandaja, kujundaja, väljatahuja kui ka vormivalaja. Sandra järjekordne isiknäitus veidi "üle diibi" pealkirjaga "Kogutud territooriumisõjad" näitab samuti neid kahte poolust. Linnagalerii esimeses ruumis on pentsi- kuvõitu kooslus: elektripliit kärssava suhkrumassiga; karamelliga kaetud plastskulptuur, kus naisekuju kasvab justkui kivirahnust välja ja kummardub graniitplaadi kohale, kuhu on graveeritud Sandra Jõgeva kuulsa kunstnikust ema Malle Leisi õpetussõnad (inglise keeles) kunstnikust tütrele; seinale kinnitatud tekstiilitaies, mille peal sõna "lits", mis on lihtsalt efektse mõjuga. Ema õpetussõnad on, muide, täiesti targad, kuigi võib-olla kohati aegunud nagu emade nõuanded ikka. Skulptuur on igatahes võimas. Õnn, et skulptuurivaenulikus Eestis leidub Sandra-sugune fanaatik, kes viitsib jännata.

Galerii tagumises ruumis agaloop'ivad kuus videot, kust saab näha viimase kahe aasta jooksul Sandra Jõgeva ettekantud tekstipõhiseidperformance’eid ehk nnstand-uptragöödiaid: "Ema õpetussõnad" (2011), "Kontaktimprovisatsioon" (2011), "Nimeta" (2012), "Keskeakriis" (2012), "Rahast" (2011) ja "Hüpohondrik" (2011). Selle nnstand-uptragöödiaga on siiski see jama, et tegelikult on siinkohal tegemist "lihtlabase"stand-upkomöödiaga, kuna rahvas neis videotes naerab, kui Sandra Jõgeva laval seistes midagi seletab (ning vahepeal ümber riietub või midagi näitab). Ja miks ei peakski, sest Sandra esitatud tekstid ongi naljakad. Aga nad pole sellised "lihtsalt" naljakad. Just siin tulebki esile üks geniaalne paradoks. Sandra Jõgeva ei seleta nimelt laval seistes millestki erilisest. Tema esitatavad tekstid räägivad lihtsatest asjadest: elust, tervisest, rahast, suhetest, teatrist, kunstist, tööst, poliitikast, inimlikest nõrkustest, uskumustest, igipõlistest müütidest ning emotsioonidest jms. Aga, ja see on oluline – ta räägib neist kõigist enamasti pragmaatilisest, tervemõistuslikust positsioonist lähtuvalt. Ja paljastab ühtlasi selle, kui ajuvaba, irratsionaalne, teistest sõltuv, rumalalt konformistlik, mingite nõmeduste pärast kõigeks valmis ning kuri on tänapäeva (Eesti) ühiskond ja inimesed.

"Kontaktimprovisatsioon" teeb nalja naiste omavahe- lise võimuvõitluse üle (see teema on ka teistes Sandra Jõgevastand-uptragöödiates), "Keskeakriis" näitlejate jt iidolite ülistamise üle. "Rahast" ironiseerib nii ajuvabade rahasuhete kui ka päevapoliitiliste teemade, "Hüpohondrik" aga üldlevinud ebateaduslike meditsiiniuskumiste üle. "Ema õpetussõnad" räägib üldisemalt nnstand-uptragöödia žanrist ning muidugi juba mainitud ema manitsustest. See on selle näituse kõige tõsisem ja suurem video. Ja kui me naerame, siis me irvitame iseenda üle. Või siis naerame kergendusest, et oleme ise ka samamoodi mõelnud, aga salaja, ise neid lollusi ikka ja jälle kaasa tehes. Me võime aru saada küll, et teeme idiootsusi, aga ei julge neidsamu lollusi tegevale inimmassile vastu hakata.

See ongi n-ö terve mõistuse tragöödia, et ta eksisteerib vaid naljana, ohutus kauguses reaalsusest. Keegi ei võta seda tõsiselt. Arvatakse, et see on nali. Mistõttu reaaleluline "tragöödia" samuti muudkui laieneb ja laieneb. Sandra Jõgevat on muidugi ka palju kritiseeritud, et ta esindavat justkui "tavalise inimese" maailmavaadet, mis alternatiive ei sallivat, et ta olevat nagu "keskmine ignorant".1Päris nii see kindlasti pole, vähemalt selle näituse järgi otsustades, sest nn keskmine ignorant ei saa tegelikult millestki aru, ta lähtub lihtsalt kõi- kide teiste elik endale sobiva inimrühma arvamusest.

Sandra Jõgeva on lavalaudadelstand-up'ina esitanud ka oma internetiportaalis Delfi jm ilmunud artikleid, kuid sel näitusel neid palju kaasatud ei ole. Siinsed esitused on siiski sketšid, kus rõhk on kiirel vaimukusel: teemad vahelduvad viivituseta, kiiresti hüpatakse ühelt teisele. Sandra Jõgeva esituslaad on alati natuke neurootiline, eestlaslikult raske- meelne ja füüsiliselt kohmakas (mis teeb efekti veelgi koomilisemaks). Erinevalt klassikaliseststand-up'ist kasutab ta kos- tüüme ja rekvisiite, mis alati laval ei tööta, rõhutades seega veelgi edastatava sõnumi sisulist poolt. Igatahes tasub alati kõik Sandra Jõgeva videod näitustel lõpuni ära vaadata, kuna tema ühiskonnakriitika on üheaegselt nii naljakas kui ka tõsi- seltvõetav ja mõtlemapanev. Ja tegeliku kurbloona on see mui- dugi ka terve mõistuse hüüdjahääl kõrbes.

Margus Kiis on vabakutseline kunstiajaloolane ja kriitik, töötab Tartu Lastekunstikooli galeristina.

1Vt: Rebekka Põldsam, Vastuoluline ja südamlik Sandra Jõgeva. – Sirp 1. VII 2011.