KRIITIKA - Andreas Trossek. Jah, ikka maalikunstist mõeldes... (Tuldud teed tagasi remix). – Sirp 16.11.2008

/.../
Saadoja praeguseks juba suletud väljapanek „Kodulinn Tallinn” (kuni 4. XI ) on Vaala galerii kodulehe andmetel pälvinud Eesti ajalehtedes lausa kolm pressiarvustust (sõna „lausa” ei tähenda siinkohal irooniat, kahjuks… – ent ikkagi, miks kirjutatakse meie kena vabariigi toredates päeva- ja nädalalehtedes jooksvast kunstielust jätkuvalt nii vähe?). Ei oleks liialdus teha kokkuvõte, et see kontseptuaalne akvarellinäitus, mis ligi saja mustvalge „suveniiripildi” toel turistikitši nii de- kui ka rekonstrueeris, pälvis pressi tähelepanu siiski peamiselt seetõttu, et tegu oli Vaala kaudu oskuslikult turustatud korterinäituse formaadiga üleüldises kinnisvaraturu jahtumise tingimustes. Viidata võib kas või Urmas Oja vägagi asjalikule näitusearvustusele (Eesti Ekspress 30. X), mis tavaloogikat eirates oli paigutatud nädalalehe kultuurilisa Areen asemel tihtipeale ka arhitektuurilugusid sisaldavasse reisilisasse Kohver. Ei tea, kas sellepärast, et teksti autor on muidu arhitektuurikriitik, või sisaldub siin toimetuse peidetud vihje, et õige kunst võiks olla ikka „kunstim”? Saadoja on käitunud tõepoolest niivõrd isikustamata autorina, et paradoksaalselt on tema pilte vaadates kerge ignoreerida tõsiasja, et lõppude lõpuks on tegemist ikkagi maalikunstiga – kõige depolitiseerituma ja kommertsialiseerumisele altima kunstiformaadiga ka tänapäeval. Kunstiajalooliselt on aga tähelepanuväärne, kuivõrd kauakestvad on möödunud sajandi trendide kontseptualismi ja minimalismi tõukejõud aktuaalsemas kunstikeeles, nii et nende mutatsioone võib vaataja ära tunda isegi „akvarellinäitusel”.
/.../