KRIITIKA - Ants Juske, Korternäitus “Kodulinn Tallinn” – kas uus näituste formaat Eestis? – Eesti Päevaleht 20.10.2008

Korternäitus võib leida järgijaid, sest kunstnikud ei jõua enam galeriiripindu rentida. Õigupoolest on korternäitusi tehtud varemgi. Moskva põrandaaluse kunsti puhul oli see tavaline. Ametlikele näitustele neid kunstnikke ei lastud ja nii oligi ainus võimalus korraldada korternäitusi. See oli ka turvalisem kui teha näitus kusagil avalikus linnaruumis. Meenutagem nn buldooserinäitust, kus Moskva parki üles pandud tööd sõideti jõhkralt buldooseriga maha. 1970. aastatel tegi Hollandi kuraator Jan Hoet tol ajal originaalse näituse. Nimelt leppis ta korteriomanikega kokku, et tema valitud kunstnikud panevad oma tööd nende korteritesse välja. Kõigile huvilistele jagati linnaplaan koos märgistatud aadressidega.

Tõnis Saadoja, keda on köitnud hüperrealism, on seekord korraldanud samalaadse koha­spetsiifilise väljapaneku, mille alustaladeks on tema enda sõ­nul “kodutunne, turism ning äsja lõppenud kinnisvarabuum, mille käigus on Tallinn käesoleva kümnendi jooksul kapitaalselt ümber ehitatud. Asetatuna uue kodu toorikusse, astub ekspositsioon otseselt kontakti kõigi eestlaste argipäevaga, sest kinnisvaraga seotu puudutab täna vist juba kõiki ning jälg kümnendi algul elavnenud ehitustegevusest jääb meie teadvusse ilmselt väga pikaks ajaks”.

Fototäpsusega akvarellid

Saadoja kavatsused pole seotud ei galeriirendi ega ärakeelamise hirmuga ega ka mitte oma korteriga. Ta lihtsalt leidis mere äärest alles sisustamata korteri, kust avanevad linnale ja merele põnevad vaated, mis haakuvad tema valitud motiividega. Tehnikana kasutab ta akvarelli. Tulemus on hämmastav, sest kaugelt vaadates tunduvad need pildid olevat fotod, kuigi tegelikult on akvarellid. Sama efekt on hüperrealist Chack Close’i portreedel – alles meetri pealt saad aru, et tegemist on pintslitööga.